RFK ehk rahvusvaheline funktsioneerimisvõime klassifikatsioon

RFK tutvustus ja kasutamine

Rahvusvaheline funktsioneerimisvõime klassifikatsioon (ingl k ICF, International Classification of Functioning, Disability and Health) on Maailma Terviseorganisatsiooni poolt 21. mail 2001 vastu võetud klassifikatsioon tervise ja tervisega seotud seisundite kirjeldamiseks. RFK alusel saab dokumenteerida inimese funktsioneerimisega ehk igapäevase toimetulekuga seotud infot.

RFK tugineb biopsühhosotsiaalsele mudelile, mis tähendab seda, et inimese funktsioneerimisvõime ehk igapäevaeluga toimetuleku mõistmiseks tuleb vaadelda tema olukorda tervikuna. Arvesse tuleb võtta nii bioloogilisi ehk tervisega seotud (diagnoos, geneetilised eelsoodumused jm), psühholoogilisi (näiteks inimese elustiil, harjumused, strateegiad teatud olukorraga toimetulekuks jm) kui ka sotsiaalseid asjaolusid (inimese elukeskkond, sotsiaalsed suhted, perekond, kultuuriline taust).

Klassifikatsioon koosneb kahest jaost (funktsioneerimisvõime ja taustategurid) ning neljast osast (struktuurid, funktsioonid, tegutsemine ja osalus ning keskkonnategurid). Jaod koosnevad peatükkidest, peatükid kategooriatest ehk koodidest. Peatükid ja kategooriad (koodid) sisaldavad täpseid definitsioone. RFK kood koosneb jagu märkivast tähest (b, s, d ja e), ja sellele järgnevast numbrilisest koodist, mis algab peatüki numbriga (üks number), sellele järgneb teine tasand (kaks numbrit), seejärel kolmas ja neljas tasand (üks lisanumber mõlema kohta).

Funktsioneerimisvõimet kirjeldatakse RFK koodide ja RFK määrajate kombinatsiooni abil ehk et RFK koodid on täielikud vaid määraja olemasolu korral. Määrajad tähistavad tervisehäire ulatust või kõnealuse probleemi tõsidust ja neid kodeeritakse ühe, kahe või enama numbriga, mis liituvad põhikoodile pärast eralduspunkti (nt b2102.1, b21022.1). Määrajate tähenduse ja kasutamise kohta on täpsemalt kirjas RFK praktilises käsiraamatus.

RFK-d sobib rakendada laia spektriga rakendusaladel, näiteks sotsiaalkindlustuses, tervishoiukorralduse hindamisel, aga ka kohalikes, riiklikes ning rahvusvahelistes rahvastiku-uuringutes. Nii näiteks leiab RFK kasutust:

statistikas andmete kogumisel ja analüüsimisel;
teadusuuringutes haiguste tagajärgede, elukvaliteedi või keskkonnategurite hindamiseks;
praktilises meditsiinis vajaduste, kutsesobivuse, ravi- ja taastusravi tulemuste hindamisel ning spetsiifilistele tervisehäiretele sobivaima ravi leidmisel;
sotsiaalpoliitikas sotsiaalhoolduse kavandamisel;
poliitika kavandamisel ning elluviimisel;
hariduses õppekavade koostamisel teadlikkuse ning ühiskondliku aktiivsuse tõstmiseks.

2023. aastal kehtestati RFK Eestis riikliku klassifikatsioonina, et tagada kogutavate andmete sisuline ja terviklik vahetus eri süsteemide vahel. RFK omanik Eestis on Tervise Arengu Instituut, kelle ülesanne on tagada klassifikatsiooni ajakohasus ja terminoloogiline koosvõime, korraldada RFK täiendkoolitusi ja arendada välja RFK mentorlussüsteem.

RFK täiendkoolitused ja mentorlus

Tervise Arengu Instituut korraldab RFK täiendkoolitusi tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna spetsialistidele.

RFK praktiline kasutamine taastusravis ja rehabilitatsioonis

Koolitus arendab RFK kasutamise oskust igapäevases rehabilitatsioonitöös: rehabilitatsiooniprotsessi planeerimisel, sekkumiste elluviimisel ja tulemuste hindamisel.

Koolituse maht on 78 akadeemilist tundi.

Koolitus koosneb teoreetilisest osast ja praktilisest õppest. Koolitusel käsitletakse järgmisi teemasid:

inimese funktsioneerimisvõime biopsühhosotsiaalne käsitlus;
RFK ülesehitus ja põhimõisted;
inimese funktsioneerimisvõime hindamine ja dokumenteerimine RFK alusel;
eesmärkide seadmine ning RFK-põhise tegevuskava koostamine.

Koolituse õppekava

RFK kasutamine kohalikus omavalitsuses ja valdkondade vahelises koostöös

Koolitusel õpitakse, kuidas kasutada RFK-d inimese abivajaduse hindamisel ja valdkondade vahelises andmevahetuses.

Koolituse maht on 30 akadeemilist tundi (1 EAP).

Koolitus koosneb teoreetilisest osast ja praktilisest õppest. Koolitusel käsitletakse järgmisi teemasid:

inimese funktsioneerimisvõime biopsühhosotsiaalne käsitlus;
RFK ülesehitus ja põhimõisted;
RFK koodide ja määrajate kasutamine;
RFK valdkondade ülesed kasutusvõimalused;
RFK seostamine täisealise inimese abivajaduse hindamisega;

Koolituse õppekava

RFK mentorlussüsteem

Tervise Arengu Instituut on arendamas RFK mentorlussüsteemi, mis on mõeldud RFK-d igapäevatöös kasutavate rehabilitatsiooni- ja taastusravi meeskondade abistamiseks. Mentorluse eesmärk on juurutada RFK ühtset mõistmist ja luua kasutuse hea tava ning tagada teenuste parem kvaliteet ja valdkonna jätkusuutlik areng.

RFK materjalid

RFK põhimõisted

Funktsioneerimisvõime (ingl k functioning) – inimese füüsiline, psühholoogiline ja sotsiaalne võimekus tulla toime oma elukeskkonnas igapäevaste tegevuste ja olukordadega, mis on talle vajalikud ja tähenduslikud (nt töö, õpingud, vaba aeg ja hobid, enese ja teiste eest hoolitsemine)

Terviseseisund (ingl k health condition, health state) – ajas vaadeldav ja kirjeldatav tervise olek, mille kodeerimiseks kasutatakse rahvusvahelist haiguste klassifikatsiooni (RHK-10).

Organismi funktsioonid (ingl k body functions) – elundsüsteemide füsioloogilised talitlused, kaasa arvatud psüühilised ja psühholoogilised

Organismi struktuurid (ingl k body structures) – keha struktuursed ja anatoomilised osad, nagu elundid, jäsemed ja nende osad, mis on klassifitseeritud organismi elundsüsteemi järgi

Kahjustused (ingl k impairment) – probleemid keha funktsioonides või struktuurides, nagu kõrvalekalle või puudumine

Tegutsemine (ingl k activity) – inimese tegevused ja toimingud. Tegutsemine tähistab funktsioneerimisvõime individuaalset külge

Osalus (ingl k participation) – inimese kaasatus elulisse olukorda. Osalus tähistab funktsioneerimisvõime sotsiaalset külge

Tegutsemispiirang (ingl k activity limitation) – takistus, millega inimene ülesande või toimingu sooritamisel kokku puutub

Osaluspiirang (ingl k participation restriction) – takistus, millega inimene elulises olukorras kokku puutub

Keskkonnategurid (ingl k environmental factors) – füüsilised, sotsiaalsed ja suhtumuslikud tegurid, mille keskel inimene elab ja mis võivad tema funktsioneerimisvõimet kas takistada või hõlbustada. Vastavalt tegurite mõjule nimetatakse neid takistavateks (ingl k barriers) või hõlbustavateks teguriteks (ingl k facilitators)

Personaalsed tegurid (ingl k personal factors) – vanus, sugu, sotsiaalne seisund, elukogemused jm, mida RFK-s pole klassifitseeritud, aga mida klassifikatsiooni kasutajad võivad vajaduse korral lisada

Tervishoiutermineid ja nende definitsioone saab vaadata ka Tervisesõnastikust.

RFK veebimaterjalid

RFK eestikeelne brauser. 2026. aasta algusest on eestikeelne RFK kättesaadav WHO klassifikaatorite veebist. Seda lehte saab kasutada ka kakskeelsena (selleks valige paremalt ülalt keelevalikutest "Ava teises keeles"). Tegemist on arendusjärgus oleva keskkonnaga ja kasutajaliidese muud jaotised ei ole veel kasutatavad.

RFK failid on avaldatud TEHIKu teabekeskuses. Publitseeritud lõppversiooni tehniline haldaja on TEHIK.

RFK käsiraamat

RFK algaja käsiraamat

RFK ametlik koduleht (WHO-s, inglise keeles)

RFK e-õppe keskkond (inglise jt keeltes)

RFK lühivormid (inglise jt keeltes)

Karin Hanga „Rahvusvaheline funktsioneerimisvõime klassifikatsioon“

Gerli Aavik Märtmaa „Kuidas liigume edasi RFK metoodikaga?“

Kairit Viidalepp „Rahvusvahelise funktsioneerimisvõime klassifikatsiooni valdkondade ülene rakendamine“