Liigu edasi põhisisu juurde
Sisukaart
Sotsiaaltöö

Isikukeskse erihoolekande teenusmudel kaheksas omavalitsuses

Korraldus

Alates 2017. aasta maist on sotsiaalkindlustusamet Euroopa Sotsiaalfondi toel ellu viinud projekti „Isikukeskne erihoolekande teenusmudel kohaliku omavalitsuse korralduse baasil” koos kaheksa omavalitsusega.

Katrin Tsuiman
Katrin Tsuiman
nõunik, sotsiaalkindlustusamet

Aastail 2016–2017 töötati sotsiaalministeeriumi juhtimisel ja teenuse disaini metoodika abil välja isikukeskne teenusmudel psüühikahäiretega inimestele abimeetmete pakkumiseks. Mudeli väljatöötamisel avaldasid psüühikahäirega inimesed ja nende lähedased arvamust, et kõige paindlikum ja isikukesksem oleks selline lahendus, mille puhul abimeetmeid korraldab kohalik omavalitsus. Omavalitsus on oma piirkonna inimestele kõige lähemal ning saab kiiresti ja paindlikult reageerida nende vajadustele. Ka suudab omavalitsus kaasata kogukonna ressursse.

Uus teenusmudel

Projektist võtavad osa on Haapsalu, Keila, Võhma ja Tallinna linn ning Jõhvi, Märjamaa, Otepää ja Vändra vald. Iga omavalitsus osutab projekti ajal abi vähemalt viiele psüühikahäirega inimesele.

Uue teenusmudeli kohaselt vastutab psüühikahäirega inimeste erihoolekande- ja rehabilitatsiooniteenuste sisuliste tegevuste korraldamise ja kättesaadavuse eest kohalik omavalitsus. Kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja hindab inimeste toetus- ja abivajadust toimetulekuks ja elukvaliteedi säilitamiseks olulistes eluvaldkondades (sotsiaalsed suhted, füüsiline ja vaimne tervis, elukeskkond, hõive, vaba aeg ja igapäevaeluga toimetulek). Abimeetmeid pakutakse just selles valdkonnas, kus inimene seda vajab. Ehk siis inimese vajadustest lähtudes komplekteeritakse tarvilikud tegevused – kogu teenuspakett.

Kui praeguses erihoolekandesüsteemis räägime erinevatest teenustest, siis isikukeskses teenusmudelis koosneb erihoolekandeteenus mitmest komponendist, mis katavad ära inimese abivajaduse. Sealjuures on rahastus samuti seotud inimese abivajadustega, mitte konkreetse teenuskoha kuupõhise maksumusega.

Projektis osalejate positiivsele tagasisidele ja kogemustele tuginedes võib öelda, et omavalitsustel on olemas valmisolek korraldada ja pakkuda psüühikahäirega inimestele vajalikku abi. Omavalitsuste sotsiaaltöötajate hinnangul pani isikukeskne teenusmudel neid mõtlema lähtudes inimeste vajadustest ja mitte olemasolevatest teenustest. Inimesele ja tema perele on võimalik kohe korraldada toimetulekuks hädavajalikku abi ja seejärel pakkuda tuge, et saaksid kooskõlastatult ellu viidud kõik eri valdkondade tegevused, mis on osaks inimese tegevusplaanist.

Katse olulisemad tulemused

  • Omavalitsus saab uut mudelit kasutades inimese vajadustest tervikpildi. Hindamisinstrument aitab hinnata toetusvajaduse ulatust eri eluvaldkondades.
  • Mudeli rakendamine parandab koostööd teenuseosutajate ja kohalike omavalitsuste vahel.
  • Mudeli põhimõtted soodustavad tööd perega, kellele on tagatud personaalne tugiisik, vajadusel pakutakse tuge kohe. See on oluline, sest sageli on omastel kõige olulisem roll psüühikahäirega inimese toimetuleku tagamisel.
  • Psüühikahäirega inimene saab hakata kiiremini kasutama vaimse tervise valdkonna teenuskomponente, sest info liigub operatiivsemalt ja ta ei pea minema teenuste saamiseks teise süsteemi.
  • Omavalitsus ja teenuste osutajad lähtuvad inimese toetusvajadusest, mitte ainult oma teenustest.
  • Teenuskomponentide hinnad ei erine oluliselt ei regiooniti ega ka mitte omavalitsuse suuruse ja võimekuse järgi.
  • Inimesele vahetult teenuseosutamisega seotud kogukulud jäid madalamaks, kui on praegu erihoolekande- ja rehabilitatsiooniteenuste maksimaalne maksumus.
  • Igal inimesel kujuneb isiklik ja erinev eelarvesumma, mis vastab tema kasutatud teenuskomponentidele ja nende mahule. Nt intellektihäirega kliendi toetusmaht ja isiklik eelarve on suurem kui psüühikahäirega kliendil. Mõlemal sihtrühmal on kuue kuu jooksul kasutatud isiklikud eelarved olnud keskmiselt 400–1000 eurot.
  • Hindamisvahendiga kindlaks määratud toetusvajaduse aste, teenusekomponentide maht ja isikliku eelarve seos on selgelt nähtav enesehooldustoimingute valdkonnas.

Projektist saame juba ka järeldada, et teenusmudeli laiem rakendamine nõuab omavalitsuste põhjalikumat ettevalmistust ja võimestamist, nende pädevust on vaja suurendada, et paremini märgataks ja kasutataks kogukonna ressursse. Täiendavat tööjõudu on vaja juhtumikorralduseks ning kindlasti tuleb koostada juhendmaterjale uue teenusmudeli põhimõtete selgitamiseks.

Mudelit juba katsetanud omavalitsused suudavad ja ka soovivad jätkata isikukeskse teenusmudeli rakendamist. Sotsiaalkindlustusamet aga tahab jätkata teenusmudeli katsetamist. Eesmärk on, et toimetulekuks vajalikud abimeetmed jõuaksid inimestele võimalikult lähedale ja asja korraldaksid omavalitsused ise.

Isikukeskset ja teenuskomponentidel põhinevat abikorraldust esmatasandil saab rakendada kõigile toimetulekuabi vajavatele hoolekande sihtrühmadele, mitte ainult psüühikahäirega inimestele. Selline teenusmudel võibki olla üheks võimalikuks hoolekande arenguteeks.

Näide isikukeskse teenusmudeliga osutatud abist

60aastane sügava liitpuudega Mari on kogu oma elu elanud kodus koos vanematega. Tal on diagnoositud intellektipuue, noorena jäi ta lastehalvatuse tagajärjel ratastooli, ka seda kasutades ei ole ta võimeline ise liikuma. Pärast seda, kui ema asus elama hooldekodusse, jäi Mari koju koos 86aastase isaga. Ka isal on terviseprobleeme ja ta ei ole võimeline tütart üksi hooldama. Rehabilitatsiooniplaani koostajad soovitasid Marile ööpäevaringset erihooldusteenust. Pilootprojektis hindas kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja Mari toetus- ja kõrvalabi vajadust eri valdkondades. Kõige suurem abivajadus ilmnes igapäevaelu valdkonnas: enesehooldusel jt toimingutes. Kohalik omavalitsus korraldas isikukeskse teenusmudeli alusel Marile ja tema isale mitmesugused tegevused, mille toel sai Mari jätkata elamist oma kodus.

  • Vajalikku baastoetust pakub valla hoolekandekeskus.
  • Personaalset tuge ja juhendamist pakuvad hoolekandekeskuse tegevusjuhendaja ja naaber, kes on vormistatud koduhooldustöötajaks. Toetus hõlmab abi liikumisel, söömisel ja söögitegemisel, enese eest hoolitsemisel ja majapidamistoimingutes. Kasutatakse ka valmis toidu koju tellimist ja kogukonnasauna teenust.
  • Tegevusjuhendaja aitab järgida ravi- ja taastusplaani, annab tervisealast nõu ning hoolitseb, et Mari jõuaks arsti juurde.
  • Koduhooldustöötaja hoolitseb, et Mari saaks kasutada KOVi transporditeenust.
  • Hoolekandekeskus viis HAMET metoodika alusel läbi töövõime hindamise ja võimaldas Maril töötada talle kohandatud keskkonnas, edaspidi avanes võimalus teha võimekohast tööd pikaajalise kaitstud töö teenuse raames.
  • Hoolekandekeskuses saab Mari tegevusjuhendajate toel tegeleda spordi ja liikumisega ning osaleda huvitegevuses.

Teenuskomponentide kogukulu ei ületa liitpuudega isikule mõeldud ööpäevaringse erihooldusteenuse maksumust.


Artikkel ilmus ajakirjas Sotsiaaltöö nr 2/2018