Vaimse tervise uuringud
Andmed vaimse tervise (meeleolu, ärevuse, isiksuseomaduste, riskikäitumiste, stressi kogemise jne), tervisekäitumise ja toimetuleku kohta võimaldavad paremini mõista ja selgitada vaimset tervist ja selle kujunemist mõjutavaid tegureid ning toetavad tõenduspõhiste ennetusmeetodite ja psühholoogiliste sekkumiste väljatöötamist.
Andmeid kogutakse nii kohordipõhiste longituuduuringute kui ka rahvastikupõhiste läbilõikeuuringutega. Uuringutulemused aitavad paremini mõista vaimse tervise probleeme ja annavad ülevaate Eesti elanikkonna vaimse tervise olukorrast. See aitab välja selgitada vaimse tervise tugiteenuste ja toetuste vajaduse ning anda soovitusi sellega seotud sekkumiste väljatöötamiseks. Andmebaasi abil saame ellu viia ulatuslikke uuringuid peamiste asjaolude kohta, mis vaimset tervist mõjutavad.
Peamised uuringud
Eesti rahvastiku vaimse tervise uuringu eesmärk on saada terviklik ülevaade elanikkonna vaimse tervise olukorrast. Tegu on esimese ulatusliku vaimse tervise uuringuga Eestis. Uuringu abil selgitame välja, milline on Eesti inimeste vaimne tervis ja üldine heaolu, et aidata riigil paremini kavandada tugiteenuste ja ennetusmeetmete vajadust. Uuringu tulemused aitavad kaasa elanikkonna vaimse tervise terviklikuma monitoorimissüsteemi kavandamisel, mille abil saab edaspidi tagada abivajajale parima abi võimalikult kiiresti. Projekti käigus loodud andmebaas võimaldab edaspidi ka vaimse tervise mõjutegurite põhjalikumat uurimist.
Eesmärk on uurida vaimse ja füüsilise tervise vastasmõjusid ning heaolu ja psühhosotsiaalse tausta rolli tervisekäitumises ja tervisetulemites. Nende eesmärkide saavutamiseks rakendatakse interdistsiplinaarseid ekspertteadmisi epidemioloogias, toitumis- ja kehalise aktiivsuse uuringutes, tervisepsühholoogias ja psühhomeetrias. Projekti raames kasutatakse eelkõige juba varasemalt TAI ellu viidud kohort- ja longituuduuringute andmeid, mida täiendatakse eri andmekogudes sisalduvate värskemate andmetega. Uute andmete kogumisel kasutatakse kogemuse väljavõtte meetodit tervisekäitumise mustrite jälgimiseks igapäevaelus ja viiakse ellu sekkumisuuringuid. Projekti tulemused aitavad tõhusamalt kavandada tervisedendusprogramme ja tervisekäitumisele suunatud sekkumisi.
Eesti psühhobioloogilise liikluskäitumise uuring on koostöös Tartu Ülikooliga ellu viidav pikaajaline projekt, mille raames uuritakse liikluskäitumist mõjutavaid bioloogilisi ja psühholoogilisi tegureid ning nende seoseid registrites kajastuvate andmetega. Uuringu eesmärk on selgitada välja riskikäitumise kujunemist mõjutavad asjaolud ning pakkuda lahendusi, mis viiksid autojuhtide turvalisema liikluskäitumiseni. Uuringu raames on välja töötatud ja teaduslikult tõestatud tõhususega autojuhtidele suunatud psühholoogiline sekkumine „Impulsiivse käitumise ennetamine liikluses“.
