Teaduspublikatsioonid
Oleme arsti- ja terviseteaduste valdkonnas evalveeritud teadus- ja arendusasutus, kelle tegevus on hinnatud vastavaks tervise valdkonna rahvusvaheliselt tunnustatud tasemega.
2023. aastal avaldati TAI teadlaste kaastöös üle 60 teadusartikli, neist enamik 1.1 kategoorias ehk rahvusvaheliselt tunnustatud eelretsenseeritud teadusajakirjades. Igal aastal avaldatakse ka raporteid projektide, tellitud teadustööde ja analüüside kohta.
TAI töötajate teaduspublikatsioonid on leitavad Eesti Teadusinfosüsteemist.
- Salekešin M, Vorobjov S, Des Jarlais D , Uusküla A. Mortality among people who inject drugs – the interwoven roles of fentanyl and HIV: a community-based cohort study Eur J Public Health 2024;34:329-334. https://doi.org/10.1093/eurpub/ckad204
Kohortuuringusse kaasati 1399 narkootikume süstiva inimese (NSI) andmed. Võrreldi kohordi suremusnäitajaid Eesti üldrahvastikuga ning hinnati suremusega seotud tegureid. Kohordi suremus (28,9 1000 inimese aasta kohta) oli peaaegu kaks korda kõrgem võrreldes Lääne-Euroopa ja Põhja-Ameerika sarnaste uuringutega NSIde seas. Kohordi suremus oli enam kui kaksteist korda kõrgem üldrahvastikust. Uuringus osalejate keskmine vanus surres oli 35 aastat, võrreldes üldrahvastikuga, kus oodatav eluiga 77 aastat. Liigset suremust esines enam naiste ja nooremate vanuserühmade seas. HIV-positiivsus, peamiselt opioidide süstimine, elamine pealinna piirkonnas ja peamine sissetulekuallikas peale töö, olid seotud suurema suremusega. Kuigi Eestis on kahjude vähendamise teenused kättesaadavad, on oluline veelgi enam vähendada narkootikumide süstimisest tingitud kahjusid laiendades ja tehes sihtrühmale teenused kättesaadavamaks sh integreerides nakkushaiguste ravi ja sõltuvusravi.
- Reile R, Rehm J. Does higher alcohol consumption affect attitudes towards alcohol control measures in Estonia? Public Health in Practice 2024;7:100455. https://doi.org/10.1016/j.puhip.2023.100455
TAI 2022. aasta uuringu „Elanike hoiakud ja arvamused alkoholitarvitamisest“ andmetel põhinevas teadusartiklis näidati, et suurem alkoholitarvitamine on seotud madalama toetusega täiendavatesse alkoholipoliitika meetmetesse Eestis.
- Kanarik M, Sakala K, Matrov D, Kaart T, Roy A, Ziegler G, Veidebaum T, Lesch K-P, Harro J. MAOA mehylation is Associated with impulsivity and antisocial behavior: dependence on allelic variation, family environment and diet. J Neural Transm 2024;131:59-71. doi: 10.1007/s00702-023-02675-w.
Kaasasündinud monoamiin oksüdaas A (MAO-A) defitsiit on seotud antisotsiaalse impulsiivse käitumisega sarnaselt MAOA uVNTR genotüübiga meestel. Meie uurisime, kas MAO-A madal ekspressioon võib olla seotud epigeneetilise regulatsiooniga ning kas metüleeritus on seotud perekonnasiseste suhete, toitumise, alkoholi tarbimisega või mikroelementidega. Näitasime, et MAOA CpG3 metüleeritus on seotud nii madala-adaptiivse kui ka adaptiivse impulsiivsusega MAOA-L genotüübiga teismelistel, kusjuures madal-adaptiivne impulsiivsus nõrgeneb üleminekul täiskasvanuikka, kuid tugevneb samas adaptiivne impulsiivsus, Seega MAOA CpG3 metüleerimine võib olla sobivaks markeriks adaptiivsuse ja neuroplastilisuse arengus MAOA-L genotüübiga indiviididel ja metüleerituse tase ja epigeneetiline regulatsioon on seotud eri eksogeensete teguritega.
- Veerus P, Nõmm O, Innos K, Allvee K, Karro H. SARS-CoV-2 infection during pregnancy and perinatal outcomes in Estonia in 2020 and 2021: a register-based study. Acta Obstet Gynecol Scand 2024;103(2):250-256. doi:10.1111/aogs.14721
Positiivne koroonaviirusinfektsiooni testi vastus raseduse ajal tõstis Eestis aastatel 2020–2021 vastsündinu antenataalse huku riski (kohandatud ehk adjusted odds ratio [aOR] 2.81; 95% CI 1.37-5.74) ja perintaalse surma riski (aOR 2.34; 95% CI 1.20-4.56), kuid ei mõjutanud enneaegse sünnituse, keisrilõike, pre-eklampsia ega vastsündinu madala Apgari hinde riski. Vaktsineerimine SARS-CoV-s vastu vähendas pisut perinataalsurma riski.
- Do S, Didelez V, Börnhorst C, Coumans JMJ, Reisch LA, Danner UN, Russo P, Veidebaum T, Tornaritis M, Molnár D, Hunsberger M, De Henauw S, Moreno LA, Ahrens W, Hebestreit A. The role of psychosocial well-being and emotion-driven impulsiveness in food choices of European adolescents .Int J Behav Nutr Phys Act. 2024 Jan 2;21(1):1. doi:10.1186/s12966-023-01551-w
Artiklis uuriti, kas ja mil määral psühhosotsiaalne heaolu või emotsionaalne impulsiivsus mõjutab toiduvalikuid, eelkõige magusate ja rasvaste toitude osas ning kas sellel võib olla tähtsust interventsioonide planeerimisel. Valimi moodustasid 2065 last keskmise vanusega 13,5 aastat. Nii heaolu kui ka impulsiivsus määrati eri testidega ja kalduvus rasvaste ja magusate toitude valikus hinnati toitumise sagedusandmete alusel. Meie tulemused näitasid, et impulsiivsus on marginaalselt olulisem toidu valikus kui heaolu. Samas madal heaoluskoor põhjustab kroonilist stressi ja on seotud suurema emotsionaalse impulsiivsusega ja kalduvusega tarbida nii magusaid kui rasvaseid toite. Seepärast võivad interventsioonid, mis on suunatud adaptiivse emotsiooni reguleerimisele, olla efektiivseks strateegiaks teismeliste tervislikuma toidu valikutes.
- Kiive E, Kurrikoff T, Veidebaum T, Harro J. To each his own fear: COMT Val158Met allele-specific psychiatric disorders in a representative birth cohort sample of young adults.Neuropsychobiology 2024;83:41-48. doi: 10.1159/000535912
Artiklis uuriti, mil määral katehool-O-transferaasi (COMT) geeni polümorfmism mõjutab erisuguste psühhiaatriliste häirete tekkimise etioloogiat. Kasutasime Eesti laste isiksuse, käitumise ja tervise uuringu (ELIKTU) valimit (1238 isikut, vanus 25 aastat). Teatavasti on COMT oluline katehoolamiini kui neurotransmitteri metabolismis ja dopamiini regulatsioonis ja selle aktiivsus eri alleelsete variantide korral on erisugune. Näitasime, et nii valiini (val) kui ka metioniini (met) alleelid mõjutavad psühhiaatrilise seisundeid: met alleeli kandjatel naistel suurenes agorafoobia esinemine, samuti paanikahäired võrreldes val/val homosügootidega. Samas vastupidiselt met variantidele oli val/val alleeli kandjatel suurenenud ärevushäire ja depressiooni esinemine, samuti toitumishäired. Kogu kohordis, nii naistel kui ka meestel, oli met homosügootidel suurenenud alkoholi ja uimastite tarbimise levimus, võrreldes val/val homosügootidega.
- Trama A, Botta L, Stiller C, Visser O, Cañete-Nieto A, Spycher B, Bielska-Lasota M, Katalinic A, Vener C, Innos K, Marcos-Gragera R, Paapsi K, Guevara M, Demuru E, Mohsen Mousavi S, Blum M, Eberle A, Ferrari A, Lasalvia P, Bernasconi A, EUROCARE6 Working Group. Survival of European adolescents and young adults diagnosed with cancer in 2010-2014: results from the EUROCARE-6 study. Eur J Cancer 2024;202:113558. https://doi.org/10.1016/j.ejca.2024.113558
Üleeuroopalise uuringu tulemused näitasid, et 15–39-aastaste vähipatsientide elulemus suurenes küll enamiku vähipaikmete korral, ent vanemas vanuserühmas rohkem kui alla 30-aastastel. Enim on elulemus paranenud hematoloogiliste kasvajate puhul. Euroopa keskmisega võrreldes oli Eesti patsientide elulemus kõrgem luukasvajate korral, kuid jäi mõnevõrra madalamaks mitte-Hodgkini lümfoomi korral. Riikidevahelisi erinevusi võib tõenäoliselt seostada hilisema staadiumiga diagnoosimisel, piiratud ligipääsuga ravile ning patsientide vähese või hilinenud suunamisega kompetentsikeskustesse.
- De Angelis R, Demuru E, Baili P, Troussard X, Katalinic A, Chirlaque Lopez MD, Innos K, Santaquilani M, Blum M, Ventura L, Paapsi K, Galasson R, Guevara M, Randi G, Bettio M, Botta L, Guzzinati S, DalMaso L, Rossi S, EUROCARE-6 WG. Complete cancer prevalence in Europe 2020 by disease duration and country: results from the EUROCARE-6 study. Lancet Oncology 2024;25(3):293-307. Doi: 10.1016/S1470-2045(23)00646-0
Uuringus hinnati täielikku vähilevimust Euroopa 29 riigis, tuginedes vähiregistrite andmetele. Vähilevimus sõltub ühest küljest haigestumusest (kui palju diagnoositakse rahvastikus uusi vähijuhte) ja teisalt elulemusest (kui kaua vähidiagnoosi saanud inimesed pärast diagnoosi elavad). Hinnanguliselt elas 2020. aastal Euroopas 23 711 000 inimest, kel oli elu jooksul mingil ajahetkel diagnoositud vähk, standarditud levimusmäär 4783/100000 kohta (Eestis 4109/100 000). Umbes 40% naistest ja meestest oli diagnoositud vastavalt rinna- või eesnäärmevähk. Mõlema soo puhul oli sageduselt teisel kohal jämesoolevähk. Tulemused on vajalikud vähiga elavatele inimestele suunatud poliitikameetmete väljatöötamiseks.
- Schreuder A, Börnhorst C, Wolters M, Veidebaum T, Tornaritis M, Sina E, Russo P, Moreno LA, Molnar D, Lissner L, De Henauw S, Ahrens W, Vrijkotte T; GrowH! Consortium. Population trajectories and age-dependent associations of obesity risk factors wit ody mass index from childhood to adolescence across European regions: A two-cohort study. Pediatr Obes. 2024 Feb;19(2):e13088. doi: 10.1111/ijpo.13088.
Uuritud on ülekaalulisusele viivaid käitumuslike riskitegurite levimust kahes erinevas laste kohordis vanuses 2–18 aastat. Kohortide andmed on omavahel harmoniseeritud ja katavad Euroopa neli regiooni. Kokku analüüsiti kümme riskitegurit ja samas korreleeriti need kehamassiindeksi skooriga. Kohordid olid IDEFICSI kohort ja Amsterdami laste arengu kohort kokku 14 328 last. Riskitegurite levimus muutus vanusega. Kuni kuuenda eluaastani käitumuslikud tegurid ei mõjutanud kehamassiindeksit (KMI). Erinevused tulid sisse alates 11. eluaastast. Kõigis regioonides oli une- ja ekraaniaeg seotud KMI-ga, mitmesugused tegurid sealjuures olid negatiivses seoses nagu magustatud toidud, osalemine spordiklubides, füüsiline aktiivsus või pikem uneaeg. Riskitegurite levimus suurenes vanusega, kuid ainus oluline seos KMI-ga oli ekraaniaja ja meedia tarbimise vahel. Üldine trend aga näitas riskitegurite püsivust kogu jälgimise ajal, sealhulgas tugevnedes vanusega.
- Evelyn Kiive, Margus Kanarik, Toomas Veidebaum, Jaanus Harro. Neuropeptide Y gene variants and Agreeableness: interaction effect with the birth cohort and the serotonin transporter promoter polymorphism Acta Neuropsychiatrica. 2024 Feb;36(1):1–8. doi: 10.1017/neu.2023.23.
Eelkõige loomakatsetes on näidatud, et neuropeptiid Y (NPY) geen ja selle alleelsed vormid on mõjukad ärevushäirete, sealhulgas sotsiaalse ärevuse regulaatorid. Samal ajal on need andmed inimese kohta väga piiratud, mis tuleneb eelkõige sobivate kohortide puudusest. Meie uuringus vaatasime NPY polümorfismi kahe genotüübi (rs16147 ja rs 5574 ) seotust isiksuse omadustega kohordis, mis moodustati algselt kiires sotsiaalses ülemineku keskkonnas ja mida oleme saanud hinnata juba hilisemas eas. Hindasime 25 aasta möödudes isiksuse omadusi, eelkõige koostöövalmidust. Seos NPY geenivariantide ja sotsiaalsete muutuste vahel peegeldab ilmekalt geenide plastilisust muutuvas keskkonnas. Mehhanism on seotud serotonergilise süsteemi arenguga ja erinevused kohordis tulenevad omakorda serotoniin transporteri promootorgeeni polümorfismist.
- Floegel A, Intemann T, Siani A, Moreno L, Molnar D, Veidebaum T, Hadjigeorgiou C, De Henauw S, Hunsberger M, Eiben G, Ahrens W, Wolters M. Cohort-based reference values for serum ferritin and transferrin and longitudinal determinants of iron status in European children aged 3 to 15 years. J. Nutrition. Feb 2024,154(2):658–669
Esimest korda on esitatud Euroopa laste longituudses kohordis (6–15-aastased) raua ainevahetuse olulisimate biamarkerite ferritiini ja transferrini referentsväärtused seerumis sõltuvalt vanusest, soost, kehamassi indeksist, samuti raua ainevahetust mõjutavad tegurid nagu taimetoitlus, C vitamiini tarbimine ja mitmesugused tervisenäitajad. Kokku uuriti 3390 last ferritiini ja 3416 last transferriini osas. Raud on oluline mikrotoitaine laste arengus, mille defitsiit põhjustab aneemiat, häireid kognitiivsetes ja psühhomotoorsetes võimekustes ning aju arengus eriti varases lapseeas. Ferritiini ja transferriini referentsväärtused on vajalikud kliinilistes uuringutes raua defitsiidi osas. Tööst tuli ka välja, et raua defitsiit on selgelt väljendunud taimetoitlastel ning see väheneb juba väikese koguse liha söömisel. Samas, C-vitamiinil olulist mõju raua omandamisele ja defitsiidi vähenemisele ei täheldatud.
- Manthey J, Gobiņa I, Isajeva L, Neneman J, Reile R, Štelemėkas M, Rehm J. The impact of raising alcohol taxes on government tax revenue: insights from five European countries. Appl Health Econ Health Policy. 2024. https://doi.org/10.1007/s40258-024-00873-5
Artiklis analüüsiti alkoholiaktsiisi maksumäära muutusi seoses muutustega valitsuse maksutulus, kasutades Eesti, Saksamaa, Läti, Leedu ja Poola andmeid. Tulemused osutasid, et ilma aktsiisitõusudeta perioodidel näitasid alkoholi tarbimine ja maksulaekumine sarnaseid trende, kuid maksutaseme tõusuga kaasnes maksutulude kasv ning tarbimise stabiliseerumine või vähenemine. Seega saab alkoholi maksustamise abil suurendada nii tulusid kui ka vähendada alkoholi tarbimist ja kahjusid.
- Intemann T, Bogl LH, Hunsberger M, Siani A, De Henauw S, Molnar D, Moreno LA, Tornaritis M, Veidebaum T, Ahrens W, Hebersteit A. A late meal timing pattern is associated with insulin resistence in European children and adolescents. Pediatric Diabetes. 2024, Volume 2024 | Article ID 6623357 | https://doi.org/10.1155/2024/6623357
Toitumise ajastatus (nn chrono-nutrition) on seotud tsirkaatse rütmiga täiskasvanutel ja metaboolsete markerite muutustega, kuid siiani puuduvad uuringud, kuidas see muudab olulisi metaboolseid markereid lastel ja teismelistel. Uuringus vaatasime, kas toitumise ajastus on seotud insuliini resistentsusega ja muutustega triglütseriidide tasemes. Analüüsiti viit toitumisega seotud ekspositsiooni (hommikune ja õhtune energia bilanss, toidukordade vaheline aeg, toitumise sagedused, paastu aeg anne uinumist), mis on jaotatud klastrisse vastavalt sarnastele toitumise tavadele, hinnates klastrite vahel metaboolseid markereid nagu glükeeritud hemoglobiin (HbA1c), triglütseriidide spekter, insuliini ja glükoosi tase. Viimaste näitajate alusel on arvutatud HOMA-IR (the homoeostasis model assessment for insulin resistance). Meie tulemused näitavad, et insuliinitundlikkus on sõltuv energia tarbimise ajastatusest: see suureneb, kui nihutada 4–5 toidukorra energia tarbimine varasematele aegadele ja insuliiniresistentsus suureneb, kui söömine on nihutatud hilisemale ajale või vahetult enne uinumist.
- NCD Risk Factor Collaboration (incl. Gluškova N, Liivak M, Nurk E, Saamel M, Veidebaum T). Worldwide trends in underweight and obesity from 1990 to 2022: a pooled analysis of 3663 population-representative studies with 222 million children, adolescents, and adults. Lancet, 2024 Mar 16;403(10431):1027-1050. doi: 10.1016/S0140-6736(23)02750-2.
Analüüsiti üle- ja alakaaluliste levimust ja nende näitajate muutusi maailma riikides 30 aasta vältel (1990–2022). Kokku tehti meta-analüüs 3663 kohordil kokku 222 miljonil inimesel ja seda nii täiskasvanutel kui ka kooliõpilastel ja teismelistel. Riikide andmed on toodud artiklis, Eesti tulemused olid järgmised: rasvumise levimuse muutus naistel 22,8%, suurenemine 30 aasta jooksul 5,6%; meestel vastavalt 23,4% suurenemine 12,1%; tütarlaste l8,1% suurenemine 6%; poistel 13,1% suurenemine 10,4%. Alakaaluliste levimuste muutuseid 30 aasta jooksul ei olnud või olid marginaalsed.
- Foraita R, Witte J, Börnhorst C, Gwozdz W, Pala V, Lissner L, Lauria F, Reisch L, Molnar D, De Henauw S, Moreno L, Veidebaum T, Tornaritis M, Pigeot I, Didelez V. A longitudinal graph analysis investigating modifiable risk factors and obesity in European cohort of children and adolescents. Scientific reports. 2024 Mar 21;14(1):6822. doi: 10.1038/s41598-024-56721-y
Oleme teinud longituudse põhjusliku graafilise analüüsi (longitudinal causal graph analysis) võimalike rasvumist põhjustavate modifitseeritavate riskitegurite kohta, et leida seoseid ja paljulubavaid sihte interventsioonideks. Uuriti 5112 last kolmes vanuselaines ( 6, 12 ja 16–17-aastased) 51 eri näitaja osas (insuliinimarkerid, toitumise erinevused, antropomeetria, perekondlik keskkond, raseduse näitajad, toitumine, uneaeg, sotsiaal-majanduslik seisund, füüsiline aktiivsus jne.) Tulemused näitavad, et kultuurilised, sotsiaalsed ja perekondlikud tegurid on määravateks rasvumise põhjusteks lastel ja üleminekul teismeikka. Samal ajal individuaalsed markerid ja riskitegurite seosed rasvumisega ja nendele suunatud interventsioonid lapseeas ei mõjuta kehamassi indeksit 6 aastat hiljem, teismeeas.
- Smorodin E, Chuzmarov V, Veidebaum T. The potential of integrative cancer treatment using melatonin and the issues of heterogeneity in population studies: a case report of colon cancer and literature review. Current Oncology. 2024. 31, 1994–2023. doi.org/10.3390/curroncol31040149
Kirjanduse ülevaade melatoniini toimest vähi inegratiivses ravis ja juhupõhine (N-of-1) uurimus mitte-toksilise melatoniini kasutamisest soolevähi kemoteraapias nii ravi vältel kui ka kasutamisest pärast ravikuuri lõppemist. Melatoniin reguleerib tsirkaadseid rütme, mille häired viivad erisuguste patoloogiateni. Uurimuses näitasime soolevähi patsientide näitel melatoniini onkostaatilist ja süsteemset toimet, selle mõju kemoteraapia toksilisele efektile ja kliinilistele parameetritele ning üldisele elulemusele, võrrreldes konventsionaalse teraapiaga.
- Bouvier A-M, Jooste V, Lillini R, Marcos-Gragera R, Katalinic A, Rossi PG, Launoy G, Bouvier V, Guevara M, Ardanaz E, Rapiti Aylward E, Innos K, Rodriguez Barranco M, Sant M. Differences in survival and recurrence of colorectal cancer by stage across population-based European registries. Int J Cancer 2024. https://doi.org/10.1002/ijc.34944
Üheksa Euroopa riigi andmeid hõlmanud uuringus näidati, et käär- ja pärasoolevähi viie aasta suhteline elulemus erines riikide lõikes märkimisväärselt, samal ajal kui retsidiivide esinemissagedus oli sarnane. Eesti elulemuse mahajäämus on põhjustatud kaugele arenenud juhtude suurest osatähtsusest. Kirurgiliselt ravitud metastaasideta soolevähijuhtude elulemus Eestis on sama hea kui teistes Euroopa riikides.
- Dello Russo M, Formisano A, Lauria F, Ahrens W, Bogl L, Eiben G, De Henauw S, Heberstreit A, Intemann T, Hunsberger M, Lissner L, Molnar D, Papotsu S, Santaliestra-Pasias A, Veidebaum T, Wolters M, Siani A, Russo P. Dietary diversity and its association with diet quality and health status of European children, adolescents and adults: results from the I.Family study.Foods. 2023 Dec 12;12(24):4458.doi: 10.3390/foods12244458
Mitmekesisus toitumises (ingl k. dietary diversiy - DD) on kvaliteetse toitumise aluseks, mis peaks kaitsma krooniliste haiguste ja nende riskitgurite vastu. Ometi on DD siiani eri uuringutes andnud vastuolulisi ja varieeruvaid tulemusi, kas ja kuidas DD mõjutab tervise näitajaid. Üheks põhjuseks on, et siiani puuduvad DD määramise ühtsed ja standardiseeritud kvantitatiivsed alused. Käesolevas uuringus, mis põhines 3352 indiviidi andmetel kaheksas riigis, lõime kaks erinevat DD skoori, mis põhinesid 24 tunni intervjuul (viie põhilise toiduainete grupi põhjal) ja sagedusküsimustikul individuaalse toiduainete tarbimise kohta. Meie tulemused näitasid, et toidugruppidel põhinev DD indeks (DDI) oli oluliselt informatiivsem nii toitumise kvaliteedi kui tervise staatuse kohta võrreldes sagedusskooriga, mis osundas põhiliselt individuaalsele toitude tarbimisele. DDI näitab väga selgelt toitumise kvaliteeti nii lastel, teismelistel ja täiskasvanutel, kuid ei ole otseselt seotud ülekaalulisusega ega mitmete biokeemiliste näitajate muutustega eri vanuserühmades.
- Schreuder A, Börnhorst C, Wolters M, Veidebaum T, Tornaritis M, Sina E, Russo P, Moreno LA, Molnar D, Lissner L, De Henauw S, Ahrens W, Vrijkotte T; GrowH! Consortium. Pediatr Obes. 2023 Dec 25:e13088. doi: 10.1111/ijpo.13088
Uuritud on ülekaalulisusele viivaid käitumuslike riskitegurite levimust kahes erinevas laste kohordis vanuses 2-18 aastat. Kohortide andmed on omavahel harmoniseeritud ja katavad neli Euroopa regiooni. Kokku on analüüsitud kümmet riskitegurit ja samas korreleeritud need kehamassiindeksi (KMI) skooriga. Kohordid olid IDEFICSI kohort ja Amsterdami laste arenu kohort, kokku 14 328 last. Riskitegurite levimus muutus vanusega. Kuni kuuenda eluaastani käitumuslikud tegurid ei mõjutanud KMI-d. Erinevused tulid sisse alates 11. eluaastast. Kõikides regioonides oli une- ja ekraaniaeg seotud KMI-ga, mitmed tegurid olid sealjuures negatiivses seoses nagu magustatud toidud, osalemine spordiklubides, füüsiline aktiivsus või pikem uneaeg. Riskitegurite levimus suurenes vanusega, kuid ainus oluline seos KMI-ga oli ekraaniaja ja meedia tarbimise vahel. Üldine trend oli aga riskitegurite püsivus kogu jälgimise ajal, mis vanusega tugevnes.
- Veerus P, Nõmm O, Innos K, Allvee K, Karro H. SARS-CoV-2 infection during pregnancy and perinatal outcomes in Estonia in 2020 and 2021: a register-based study. Acta Obstet Gynecol Scand 2023. DOI: 10.1111/aogs.14721.
Positiivne koroonaviirusinfektsiooni testi vastus raseduse ajal tõstis Eestis aastatel 2020-2021 vastsündinu antenataalse huku riski (kohandatud ehk adjusted odds ratio [aOR] 2.81; 95% CI 1.37-5.74) ja perintaalse surma riski (aOR 2.34; 95% CI 1.20-4.56), kuid ei mõjutanud enneaegse sünnituse, keisrilõike, pre-eklampsia ega vastsündinu madala Apgar hinde riski. Vaktsineerimine SARS-CoV-s vastu vähendas pisut perinataalsurma riski.
- Šavrova A, Jaal J, Nõmm O, Innos K. Factors associated with advanced-stage diagnosis of cervical cancer in Estonia: a population-based study. Public Health 2023;225:369-375. DOI: 10.1016/j.puhe.2023.10.025.
Emakakaelavähi haigestumus Eestis väheneb, ent langus piirdub ainult väga varase (I) staadiumiga. Kaugelearenenud staadiumis diagnoositud emakakaelavähi haigestumus püsib kõrgel tasemel. Vanematel ja madalama haridustasemega naistel diagnoositakse emakakaelavähk sagedamini kaugelearenenud staadiumis. Tulemused viitavad vajadusele pöörata rohkem tähelepanu riskirühmadele, tagades nende kaasamise sõeluuringusse ja ligipääsu tervishoiuteenustele.
- Radisauskas R, Štelemekas M, Petkeviciene J, Trišauske, Telksnys T, Miscikene L, Gobina I, Stoppel R, Reile R, Janik-Koncevicz Km Zatonski, Lange S, Tran A, Rehm J, Jiang H. Alcohol-attributable mortality and alcohol control policy in the Baltic Countries and Poland in 2001-2020: an interrupted time-series analysis. Substance Abuse Treatment, Prevention, and Policy, 18 (1). DOI: 10.1186/s13011-023-00574-7. Substance Abuse Treatment, Prevention, and Policy, 18 (1). DOI: 10.1186/s13011-023-00574-7.
Analüüs käsitles alkoholipoliitika meetmete mõju alkoholisuremusele Eestis, Lätis, Leedus ning Poolas perioodil 2001-2020. Tulemustes selgus, et maksustamise ja kättesaadavuse piirangute muutus vähemalt 20% võrra vähendas muudatusele järgneva 12 kuu jooksul alkoholiga seotud suremust meestel 7,6% ja naistel 10,8%.
- Stoppel R, Reile R, Ahven A, Pärna K. Estonian Alcohol Control Legislation in 1990-2020: A narrative review. Drug and Alcohol Review. DOI: 10.1111/dar.13779.
Ülevaateartikkel käsitleb Eesti alkoholipoliitika nelja võtmevaldkonna (kättesaadavus, reklaam, maksustamine, joobes juhtimine) seadusandluse kujunemist perioodil 2000-2020.
- Kender E, Vorobjov S, Reile R, Laidra K, Nurk E, Pärna K, Kärblane K, Innos K. Hoiakud COVID-19 vaktsineerimise suhtes ja vaktsiinikõhklusega seotud tegurid Eestis aastal 2021: rahvastikupõhise COVID-19-kiiruuringu tulemused. Eesti Arst; 2023, 102; 651-662.
Artikkel põhineb TAI 2021. a kevadel korraldatud COVID-19-kiiruuringu läbilõikelistel andmetel. Analüüsi kaasati 3590 inimest vanuses 19–80 aastat ja eesmärgiks oli anda ülevaade COVID-19 vastu vaktsineerimise hoiakutest ning vaktsineerimises kõhklemisega seotud teguritest. Küsitluse ajal oli usaldus COVID-19-vaktsiinide vastu suur, vaktsineerida ei kavatsenud vaid iga kümnes. Vaktsineerimist peeti oluliseks ja usaldus tervishoiutöötajate soovituste vastu oli kõrge, kuid sagedamini kaheldi vaktsiinide ohutuses ja vaktsiiniteabe usaldusväärsuses. Vaktsineerimises kõhklesid sagedamini naised, nooremad, muukeelsed ning madalama hariduse ja raske majandusliku olukorraga vastajad, kõige enam aga need, kes ei pidanud viirust ohtlikuks.
- Lopez-Cortes A, Didonè F, Botta L, Hjalgrim LL, Jakab Z, Canete Nieto A, Stiller C, Zeller B, Gatta G, Pritchard-Jones K; BENCHISTA Project Working Group (incl. Paapsi K). Cancer data quality and harmonization in Europe: the experience of the BENCHISTA Project - international benchmarking of childhood cancer survival by stage. Front Oncol 2023;13:1232451. doi: 10.3389/fonc.2023.1232451.
- Gorasso V, Morgado JN, Charalampous P, … Idavain J, et al. Burden of disease attributable to risk factors in European countries: a scoping literature review. Arch Public Health 2023; 81(1):ARTN 116. doi: 10.1186/s13690-023-01119-x.
Kirjanduse ülevaade, milles uuriti Euroopa riikides tervisekaotuse (Burden of Disease) riskitegurite hindamiseks kasutatavaid metoodikaid. Metoodikaid, mida haiguste ja vigastuste võrdleval riskihindamisel on riikide lõikes väga erinevad ja isegi kui hindamismetoodika nimi on sama, siis ei ole andmed riikide lõikes võrreldavad.
- Kuznetsova T, Moor D, Khanirzayeva G, Geller J. Evaluation of prevalence of hepatitis E clinical markers among donors in Estonia. Viruses 2023;15(10):v15102118 doi: 10.3390/v15102118
E-hepatiidi antikehade levimus veredoonorite seas oli 4,8%, ent ühegi doonori seerumist ei leitud viiruse RNA-d, mis viitaks aktiivsele infektsioonile. Töö tulemustele tuginedes ei ole vajadust kõigi doonoriverede kontrollimiseks hepatiidiviiruse RNA suhtes.
- Lara-Castor L, Micha R, Cudhea F, Miller V, Shi P, Zhang J, Sharib JR, Erndt-Marino J, Cash SB, Mozaffarian D; Global Dietary Database (incl. Nurk E). Sugar-sweetened beverage intakes among adults between 1990 and 2018 in 185 countries. Nature Communications 2023;14(1):5957. doi: 10.1038/s41467-023-41269-8.
Uuriti täiskasvanute suhkruga magustatud jookide tarbimist 185 riigis. Keskmine tarbimiskogus 2018. a oli 670 g nädalas. Mehed jõid rohkem kui naised, noored rohkem kui vanemaealised, kõrgema haridusega rohkem kui madalama haridusega ja linnaelanikud rohkem kui maal elavad täiskasvanud. Eesti oli üks vähesema suhkruga magustatud jookide tarbimisega riike maailmas.
- Lindblad A, Samkange-Zeeb F, de Henauw S, Solea A, Veidebaum T, Lauria F, Moreno L A, Iguacel I, Molnar D, Ahrens W, Lissner L, Mehlig K. Cardiometabolic risk profile among children with migrant parents and role of parental education: the IDEFICS/I.Family cohort. Int J Obes (Lond), 2023 Sep 1. doi: 10.1038/s41366-023-01359-5.
On teada, et ülekaalulisust ja rasvumist esineb rohkem migrantide peredes kui päritolumaa peredes. Käesolevast uuringust selgus, et kõik riskitegurid (ülekaalulisus, metaboolse sündroomi skoor ja selle üksikud komponendid nagu HOMA-IR, süstoolne- ja diastoolne vererõhk, vööümbermõõt, kõrge tihedusega kolesterool, triglütseriidid) olid väljendunud tugevamini kahe migrandist vanemaga peredes, kuid mitte migrandist üksikvanema lastel. Sealjuures olid riskitegurid väljendunud juba lapseeas, mitte alles nende üleminekul teismelise või nooruki ikka. Kardiometaboolsed riskid olid suuremad migrantide peredes ja seotud vanemate madalama sotsiaal-majandusliku staatuse ja haridustasemega. Põhjused on ilmselt tervisekäitumises ja toitumises, mis nendes peredes on ebatervislikum kui päritolumaa peredes kasvanud lastel.
- Rahu K, Rahu M, Auvinen A, Zeeb H, Boice JD Jr. Cancer incidence among Chernobyl cleanup workers from Estonia: A 34-year follow-up. Int J Cancer 2023;153(7):1347-1355. doi: 10.1002/ijc.34633.
Võrreldi Tšernobõlis 1986–1991 aastatel radioaktiivsete alade koristustöödel viibinud Eesti meeste ja kogu meesrahvastiku vähihaigestumust aastatel 1986–2019. Registripõhisest järelkontrollist selgus, et koristustöödel viibinud meestel esines kiirgusega seotud vähikoldeid rohkem, kuid pärast suitsetamise ja alkoholiga seotud vähivormide väljajätmist enam ülemäärast haigestumist ei täheldatud.
- Sina E, Buck C, Ahrens W, … Veidebaum T et al. Digital media exposure and cognitive functioning in European children and adolescents of the I.Family study. Scientific Reports 2023;13: 18855. doi: 10.1038/s41598-023-45944-0.
Uuriti digitaalse meedia (televisiooni, arvuti, nutitelefoni ja interneti) kasutamise mõju kognitiivsele võimekusele 8–18-aastastel lastel aastatel 2012–2013. Vaadati ka mitmikekspositsiooni mõju kognitiivsele paindlikkusele, otsustusvõimele ja impulsiivsusele. Selgus, et liigne nutitelefoni/interneti ja üldine digitaalse meedia kasutamine on positiivselt seotud impulsiivsuse ja kognitiivse jäikusega, aga mitte otsustusvõimega. Kõige suurem oli nutitelefoni/interneti mõju lastel, kes seejuures kasutasid vähem arvutit ja TV-meediat.
- Stickley A, Baburin A, Jasilionis D, Krumins J, Martikainen P, Kondo N, Shin JI, Inoue Y, Leinsalu M. Socioeconomic inequalities in mortality from drowning in the Baltic countries and Finland in 2000–2015: a register-based study. BMC Public Health 2023; 23(1):1103. doi: 10.1186/s12889-023-15999-9.
Balti riikide ja Soome ühisuuringus leiti, et ajavahemikus 2000-2015 vähenes suremus uppumise tagajärjel ligi kolmandiku võrra kõigis uuringusse kaasatud riikides. Uppumissurmad olid oluliselt sagedasemad meestel, maapiirkondades ja madalama haridustasemega isikutel. Võrreldes Soomega, olid üldsuremuskordajad oluliselt kõrgemad Balti riikides, samuti olid suremuse ebavõrdsuse näitajad oluliselt suuremad Balti riikides. Absoluutskaalal hinnatuna vähenes 2000-2015 ebavõrdsus uppumissurmades meeste ja naiste, maa ja linna (v.a Soomes) ning eri haridustasemega isikute vahel, suhtelisel skaalal hinnatuna olid tulemused varieeruvad.
Viimaste hinnangute järgi on tervisekaotuse (DALY) peamisteks pikaajalisteks otseselt surmaga mitteseostatavateks põhjusteks alaselja valu, peavalu ja depressiivsed episoodid. Nende seisundite peamine koormus tuleneb just haiguskaotusest (YLD). Riikidevaheliseks andmete võrdluseks on aga oluline kasutada ühtlustatud metoodikaid. Seetõttu on vaja selgeid terviseseisundite määratlusi (sh raskusastmed), mis on võimalik lisada rutiinsetesse andmekogudesse (nt tervisekassa andmekogu).
- Vasiliu A, Köhler N, Altpeter E, … Viiklepp P, Villand K et al. Tuberculosis incidence in foreign-born people residing in European countries in 2020. Euro Surveillance 2023;28(42): 2300051. doi: 10.2807/1560-7917.ES.2023.28.42.2300051
Tuberkuloosinakkuse (TB) leviku peatamiseks on oluline haiguse varajane avastamine. Artikkel annab ülevaate olukorrast Euroopa Liidu/Euroopa majanduspiirkonna riikides, kus 2020. aastal üks kolmandik tuberkuloosipatsientidest (9116) oli sündinud väljaspool riiki, kus neil TB diagnoositi (foreign-born), peamised päritoluriigid olid Eritrea, India, Pakistan, Maroko, Rumeenia ja Somaalia. Kõige rohkem registreeriti mujal riikides sündinud TB haigeid Ühendkuningriigis (1997), Saksamaal (1543) ja Prantsusmaal (1439), samas Eestis registreeriti 36 ja Soomes 30 TB- juhtu, kus sünnimaa oli väljaspool Eestit. Olukord on riikides väga erinev ja heterogeenne ning vajab liikmesriikides erinevat lähenemist ja migratsioonilainete jälgimist.
- Leinsalu M, Reile R, Baburin A. Ühiskondlike muutuste ja kriiside mõju tervisele ja tervise ebavõrdsusele. Soomere T, Jakobson S, Tamm K, Tuisk T (toim.). Eesti vabariigi preemiad 2023. Tallinn: Eesti teaduste akadeemia, 2023; 27: 168-191. doi: 10.3176/evp.2023.09
Kogumikus on esitatud ülevaade 2023. aastal sotsiaalteaduste alal vabariigi teaduspreemia pälvinud tööde tsüklisse kuulunud teadusartiklite tulemustest. Ühiskondlike muutuste ja kriiside mõju tervisele ja tervise ebavõrdsusele vaadeldakse sotsiaal-epidemioloogilise tervisekäsitluse kontekstis läbi kolme aastakümne.
- Lindblad A, Samkange-Zeeb F, de Henauw S, Solea A, Veidebaum T, Lauria F, Moreno L A, Iguacel I, Molnar D, Ahrens W, Lissner L, Mehlig K. Cardiometabolic risk profile among children with migrant parents and role of parental education: the IDEFICS/I.Family cohort. Int J Obes (Lond), 2023 Sep 1. doi: 10.1038/s41366-023-01359-5.
On teada, et ülekaalulisust ja rasvumist esineb rohkem migrantide peredes kui päritolumaa peredes. Uuringust selgus, et kõik riskitegurid (ülekaalulisus, metaboolse sündroomi skoor ja selle üksikud komponendid nagu HOMA-IR, süstoolne- ja diastoolne vererõhk, vööümbermõõt, kõrge tihedusega kolesterool, triglütseriidid) olid väljendunud tugevamini kahe migrandist vanemaga peredes, kuid mitte migrandist üksikvanema lastel. Sealjuures olid riskitegurid väljendunud juba lapseeas, mitte alles nende üleminekul teismelise või nooruki ikka. Kardimetaboolsed riskid olid suuremad migrantide peredes ja seotud vanemate madalama sotsiaal-majandusliku staatuse ja haridustasemega. Põhjused on ilmselt tervisekäitumises ja toitumises, mis nendes peredes on ebatervislikum kui päritolumaa peredes kasvanud lastel.
- Börnhorst C, Pigeot I, De Henauw S, Formisano A, Lissner L, Molnar D, Tornaritis M, Veidebaum T, Didelez V, Wolters M. The effects of hypothetical intervention on the 13-year incidence of overweight/obesity in children and adolescents. Int J Behav Nutr Phys Activity. 2023:20;100. doi:10.1186/s 12966-023-01501-6
Uuriti ja modelleeriti sekkumiste tõhusust (füüsiline aktiivsus, ekraaniaeg, uneaeg, toitumine) ning nende vastavust ja seotust üldistele rahvusvahelistele soovitustele 13-aastases ajavahemikus 10 877 algselt 2–9-aastastel normaalkaalus lastel. Nii reaalses kohordis kui hüpoteetilistes käitumuslikes muutustes oli jälgimisperioodil üksikute sekkumiste mõju ülekaalulisusele/rasvumisele minimaalne võrrelduna kõikide interventsioonide üheskoos rakendamisele. Reaalses kohordis oli ülekaalulisuse/rasvumise vähenemine soovituste järgimisel 10% ja hüpoteetiliste käitumuslikes muutuste korral kuni 26%.
- Kanarik M, Sakala K, Matrov D, Kaart T, Roy A, Ziegler G, Veidebaum T, Lesch K-P, Harro J. MAOA mehylation is Associated with impulsivity and antisocial behavior: dependence on allelic variation, family environment and diet. J Neural Transmission. 2023 Jul 29. doi: 10.1007/s00702-023-02675-w
Uurisime kas monoamiin oksüdaas A (MAO-A) madal ekspressioon võib olla seotud epigeneetilise regulatsiooniga ja kas metüleeritus on seotud perekonnasiseste suhete, toitumise, alkoholi tarbimisega või mikroelementidega. Näitasime, et MAOA CpG3 metüleeritus on seotud nii madal-adaptiivse kui adaptiivse impulsiivsusega MAOA-L genotüübiga teismelistel, kusjuures üleminekul täiskasvnu ikka madal-adaptiivne impulsiivsus nõrgeneb ja adaptiivne impulsiivsus tugevneb. Seega MAOA CpG3 metüleerimine võib olla sobivaks markeriks adaptiivsuse ja neuroplastilisuse arengus MAOA-L genotüübiga indiviididel ja metüleerituse tase ja epigeneetiline regulatsioon on seotud erinevate eksogeensete teguritega.
- Michelsen B, Østergaard M, Nissen MJ, ..., Vorobjov S,... Hetland ML. Differences and similarities between the EULAR/ASAS-EULAR and national recommendations for treatment of patients with psoriatic arthritis and axial spondyloarthritis across Europe. Lancet Reg Health Eur 2023 Aug 4;33:100706. doi: 10.1016/j.lanepe.2023.100706
- Sildver K, Veerus P, Lang K, Pisarev H, Gissler M. Cesarean section trends from 1992 to 2016 in Estonia and Finland: A registry-based study. Acta Obstet Gynecol Scand 2023 doi: 10.1111/aogs.14609.
Aastatel 1992 kuni 2016 suurenes Eestis keisrilõigete osakaal kõigi sünnituste hulgas 6,5%-lt 21,0%-ni, Soomes 15,1 %-lt 16,8%-ni. Artiklis analüüsiti keisrilõigete hulgas suurima osakaaluga rühmi Robsoni kriteeriumide järgi (Robson 1, 2 ja 5), nende osakaal mõlemas riigis jääb lubatud piiridesse.
- Mehlig K, Foraita R, Nagrani R, Wright MN, DeHenauw S, Molnar D, Moreno LA, Russo P, Tornaritis M, Veidebaum T, Lissner L, Kaprio J, Pigeot I. Genetic associations vary across the spectrum of fasting serum insulin: results from European IDEFICS/I.Family children's cohort. Diabetologia 2023 Jul 7. doi: 10.1007/s00125-023-05957-w
Mitmetes uuringutes on näidatud paastuinsuliini taseme seoseid ülegenoomsete geneetiliste markeritega, samuti samade geneetiliste markerite ja insuliini taseme seoseid dementsuse ja Alzheimeri tekkes hilisemas elueas. Analüüsisime genotüüpide osa paastuinsuliini varieeruvuses lastel ja teismelistel kogu insuliini kvantitatiivse spektri osas ning seoseid fenotüübi näitajatega. Leidsime, et genotüübid on seotud insuliini ekstreemsete näitajatega ja pärilikkuse osa on selle markeri üldises ekspressioonis väiksem kui seda võis oletada perekondliku aheldatuse ja genotüüpide analüüside alusel insuliini keskmiste näitajate põhjal. Kindlasti tuleb arvestada insuliini kui riskimarkeri kvantitatiivse jaotumise geneetilist eripära metaboolsete riskide ja haiguste päriliku põhjuslikkuse analüüsil, näiteks Mendeli randomiseerimisega.
- Rehm J, Badaras R, Ferreira-Borges C, Galkus L, Gostautaite Midttun N, Gobina I, Janik-Koncewicz K, Jasilionis D, Jiang H, Kim KV, Lange S, Liutkutė-Gumarov V, Manthey J, Miščikienė L, Neufeld M, Petkevičienė J, Radišauskas R, Reile R, Room R, Stoppel R, Tamutienė I, Tran A, Trišauskė J, Zatoński M, Zatoński WA, Zurlytė I, Štelemėkas M. Impact of WHO ‘best buys’ for alcohol policy: effects on consumption and harms in Baltic countries and Poland 2000-2020. Lancet Reg Health Eur 2023. doi: 10.1016/j.lanepe.2023.100704.
Ülevaateartikkel alkoholipoliitika mõjudest Eestis, Lätis ja Leedus aastatel 2000–2020 näitas, et mitmed meetmed on olnud edukad alkoholi tarbimise ja tervisekahjude vähendamisel. Aegridade andmed neis riikides viitavad üldsuremuse, alkoholist tingitud suremuse ning ka hariduslike erinevuste vähenemisele suremusnäitajates. Enamiku tulemuste puhul täheldati soolisi erinevusi, kusjuures alkoholipoliitika mõjutas tugevamalt mehi.
- Kankainen K, Mägi R. Eestikeelne mõistesüsteem tervishoiu ja arstiabi järjepidevuse toetamiseks. Eesti Arst 2023; 102(8):428–434.
Eestis saab 2023. aasta märtsist kasutada uut standardterminoloogiat, millega kirjeldada tervishoiusüsteemi ja arstiabi järjepidevust. Standardterminoloogiat saab kasutada tervishoiu oskuskeele arendamise alusena, seda on võimalik masintöödelda ja see sobib kasutamiseks nii teenusedisainis, seadusloomes kui ka andmevahetuses, ka piiriüleses. Terviseinformaatika-alase rahvusvahelise standardi ISO 13940 tõlge valmis TAI ja Taltechi koostöös.
- Eensoo D, Luht-Kallas K, Ainjärv H, Murd M, Havik M, Tokko T, Kanarik M, Engel S, Katsan M, Kalev I, Liivaleht K, Rüütel K, Kadarpik T, Paluveer S, Koger K. (2023). Vigastuste ja riskikäitumise ennetamine põhikooli III astmes. https://moodle.edu.ee/course/view.php?id=39139
Digitaalne õpik kõrgkooli tasemel õpetajakoolituses õpetamiseks, kuidas viia läbi õpilasekeskset ennetustööd, mis on lõimitud erinevatesse õppeainetesse. Õppevara loomisel lähtuti autokoolides läbiviidud sekkumistest (impulsiivse käitumise ennetamine liikluses), mille tulemusena on algajad sõidukijuhid peale sekkumist hakanud kasutama ohutumaid käitumisstrateegiaid ennetamaks õnnetusse sattumist ja vigastuste tekkimist.
- Tokko T, Eensoo D, Harro J. (2023). Driving anger dimensions as pre-dictors of dangerous situations in traffic. In: Martin C, Preedy VR, Patel VB (eds). Handbook of Anger, Aggression, and Violence. Springer, Cham. DOI: 10.1007/978-3-030-98711-4_60-1
Ülevaade sõidukijuhi ärrituvusest, selle seostest impulsiivsuse, agressiivsuse, geneetilise eelsoodumusega, keskkondlike tegurite ning riskeeriva liikluskäitumisega.
- Laidra K, Reile R, Havik M, Leinsalu M, Murd C, Tulviste J, Tamson M, Akkermann K, Kreegipuu K, Sultson H, Ainsaar M, Uusberg A, Rahno J, Panov L, Leetmaa K, Aasa A, Veidebaum T, Lehto K, Konstabel K. Estonian National Mental Health Study: Design and methods for a registry-linked longitudinal survey. Brain and Behavior 2023, e3106. doi: 10.1002/brb3.3106
Artikkel annab ülevaate Eesti rahvastiku vaimse tervise uuringu (RVTU) disainist ja meetoditest. RVTU viidi läbi aastatel 2021–2022 eesmärgiga kaardistada Eesti rahvastiku vaimse tervise seisundit koroonakriisi tingimustes ja panna alus riiklikule vaimse tervise seire süsteemile. Algsesse valimisse kuulus 20 000 rahvastikuregistrist juhuslikult valitud vähemalt 15-aastast isikut. Uuringu raames toimusid longituudne küsitlusuuring kolmes laines, registriuuring ja valideerimisuuringud. Küsitlusuuringu kolme laine kohandatud vastamismäärad olid 30,6%, 21,1% ja 27,6%. Kõigis lainetes esines suurenenud depressiooniriski umbes veerandil vastajatest.
- Kullamaa L, Reile R. Socio-demographic and regional differences in unmet healthcare needs among migrants in Europe. PLoS ONE 2023, 18 (5), e0285886. DOI: 10.1371/journal.pone.0285886
Euroopa terviseuuringu 26 riigi andmeid hõlmavas teadusartiklis vaadeldi välispäritolu rahvastiku katmata ravivajadust ning seda mõjutavaid tegureid. Kui katmata ravivajadust esines Euroopas 27,8% välispäritolu rahvastikust, siis regiooniti olid erinevused suured. Katmata ravivajadust esines kõigis piirkondades enam naistel, madala sissetuleku ning halvema tervisega rahvastikurühmades.
- Wolters M, Marron M, Foraita R, Charlampos H, De Henauw S, Eiben G, Lauria F, Iglesia I, Moreno L.A, Molnar D, Veidebaum T, Ahrens W, Nagrani R. Lomgitudinal association between vitamin D status and cardiometabolic risk markers among children and adolescents. J Clinical Endocrinology and Metabolism. 2023 Jun 1; dgad310. doi: 10.1210/clinem/dgad310 Online ahead of print
Töö eesmärk oli vaadata kuidas D vitamiini staatus on seotud kardiometaboolsete riskimarkeritega longituudselt jälgitavas kohordis. D vitamiin (25-hüdroksü-D vitamiin) määrati 2–9-aastastel lastel ja seejärel uuesti kuue aasta möödumisel. Kardimetaboolsed markerid (vööümbermõõt, süstoolne ja diastoolne vererõhk, kõrge ja madala tihedusega lipoproteiidid, paastuglükoos, apolipoproteiin A1 ja B, insuliini resistentsus (HOMA-IR9) ja metaboolse sündroomi üldskoor) mõõdeti mõlemas laines. Kõik kardiometaboolsed riskitegurid olid doos-sõltuvalt seotud madala D vitamiini tasemega. Eriti tugev seos oli madala D vitamiini taseme ja insuliini resistentsuse vahel, samuti olid seosed tugevamad ülekaalulistel ja rasvunud lastel sõltumata soost, vanusest või elustiilist. D vitamiini monitoorimine ja taseme suurendamine juba väikelastel võiks olla üheks kardimetaboolsete riskide vähendamise eesmärgiks sekkumiste planeerimisel.
- Parm Ü, Tiit-Vesingi A, Soeorg H, Štšepetova J, Truusalu K, Vorobjov S, Lutsar I, Metsvaht T. Effect of early directed implementation of family-integrated care measures on colonisation with Enterobacteriaceae in preterm neonates in NICU. BMJ Paediatr Open. 2023 May;7(1):e001712. doi: 10.1136/bmjpo-2022-001712
- Soomägi A, Meister T, Vorobjov S, Suija K, Kalda R, Uusküla A. Fear of COVID-19 among patients with prior SARS-CoV-2 infection: A cross-sectional study in Estonian family practices. Eur J Gen Pract 2023;29(2):2195163. doi: 10.1080/13814788.2023.2195163
- Orumaa M, Innos K, Suurna M, Veerus P. Cervical cancer screening history of women diagnosed with cervical cancer in Estonia 2017−2018. Eur J Public Health 2023;33(1):64-8. doi: 10.1093/eurpub/ckac176
Uuringus koguti kokku 2017. ja 2018. aastal emakakaelavähi diagnoosi saanud naiste eelnevad emakakaela tsütoloogilised uuringud ehk Pap-testid ja nende tulemused. Artiklis kirjeldatakse, kui palju vähidiagnoosi saanud naistest olid enne üldse teinud Pap-testi, kuidas jagunesid Pap-testi teinud naiste vanused, testi tulemused ja aeg viimase testi tulemuse ja vähi diagnoosi vahel. Leiti, et kuigi pooled naised olid teinud vähemalt ühe Pap-testi enne vähidiagnoosi ning neist 77% olid andud viimase proovi vähem kui 5-aastat enne diagnoosi, said and siiski vähidiagnoosi. See viitab sellele, et Pap-testide hindamine on puudulik või abnormaalse Pap-testi järgne kliiniline jälgimine ei ole piisav. Mõlemat aspekti analüüsitakse järgnevates artiklites.
- Vaccarella S, Georges D, Bray F, Ginsburg P, Charvat H, Martikainen P, Bronnum-Hansen H, Deboosere P, Bopp M, Leinsalu M, Artnik B, Lorenzoni V, De Vries E, Marmot M, Vineis P, Mackenbach J, Nusselder W. Socioeconomic inequalities in cancer mortality between and within countries in Europe: A population-based study. The Lancet Regional Health – Europe 2023;25:100551. doi: 10.1016/j.lanepe.2022.100551
Uuringus koguti kokku 2017. ja 2018. aastal emakakaelavähi diagnoosi saanud naiste eelnevad emakakaela tsütoloogilised uuringud ehk Pap-testid ja nende tulemused. Artiklis kirjeldatakse, kui palju vähidiagnoosi saanud naistest olid enne üldse teinud Pap-testi, kuidas jagunesid Pap-testi teinud naiste vanused, testi tulemused ja aeg viimase testi tulemuse ja vähi diagnoosi vahel. Leiti, et kuigi pooled naised olid teinud vähemalt ühe Pap-testi enne vähidiagnoosi ning neist 77% olid andud viimase proovi vähem kui 5-aastat enne diagnoosi, said and siiski vähidiagnoosi. See viitab sellele, et Pap-testide hindamine on puudulik või abnormaalse Pap-testi järgne kliiniline jälgimine ei ole piisav. Mõlemat aspekti analüüsitakse järgnevates artiklites.
- Girardi F, Di Carlo V, Stiller C, …, CONCORD Working Group (incl. Innos K). Global survival trends for brain tumors, by histology: Analysis of individual records for 67,776 children diagnosed in 61 countries during 2000-2014 (CONCORD-3). Neuro Oncol 2023;25(3):593-606. doi: 10.1093/neuonc/noac232.
CONCORD projekti teadusartikkel käsitles ajukasvajaga laste elulemust perioodil 2000-2014.
- Girardi F, Matz M, Stiller C, …, CONCORD Working Group (incl. Innos K). Global survival trends for brain tumors, by histology: analysis of individual records for 556,237 adults diagnosed in 59 countries during 2000-2014 (CONCORD-3). Neuro Oncol 2023:25(3):580-592. doi: 10.1093/neuonc/noac217
CONCORD projekti teadusartikkel käsitles ajukasvajaga täiskasvanute elulemust perioodil 2000-2014.
- Demuru E, Rossi S, Ventura L, Dal Maso L, Guzzinati S, Katalinic A, Lamy S, Jooste V, Di Benedetto C, De Angelis R; EUROCARE-6 Working Group (incl. Innos K, Mägi M).
Estimating complete cancer prevalence in Europe: validity of alternative vs standard completeness indexes. Front Oncol 2023;13:1114701. doi: 10.3389/fonc.2023.1114701
Metodoloogiline artikkel, mis käsitleb võimalusi täieliku vähilevimuse hindamiseks, tuginedes EUROCARE-6 andmetele.
- Miller V, Webb P, Cudhea F, Zhang J, Reedy J, Shi P, Erndt-Marino J, Coates J, Micha R, Mozaffarian D; Global Dietary Database (incl. Nurk E). Children's and adolescents' rising animal-source food intakes in 1990-2018 were impacted by age, region, parental education and urbanicity. Nat Food. 2023 Apr;4(4):305-319. doi: 10.1038/s43016-023-00731-y
Globaalse toitumise andmebaasi põhjal analüüsiti laste ja noorte loomset päritolu toidu (v.a linnuliha) tarbimist 185 riigis aastatel 1990–2018. Keskmiselt sõid lapsed loomset toitu 1,9 portsjonit päevas, varieerudes 0,5 portsjonist 1-aastaste seas kuni 2,5 portsjonini 15–19-aastaste seas. Soolist erinevust ei olnud, kuid rohkem loomset toitu sõid linnades elavate kõrgema haridusega vanemate lapsed. Vaadeldud perioodi jooksul suurenes loomse toidu tarbimine 0,5 portsjoni võrra nädalas, v.a Sahara-tagune Aafrika. Kõige enam loomset päritolu toitu sõid lapsed ja noored Venemaal, Brasiilias, Mehhikos ja Türgis ning kõige vähem Ugandas, Indias, Keenia ja Bangladeshis.
- Zhang L, Mosquera I, Lucas E, Rol ML, Carvalho AL, Basu P; CanScreen5 collaborators (incl Veerus P). CanScreen5, a global repository for breast, cervical and colorectal cancer screening programs. Nat Med 2023 Apr 27. doi: 10.1038/s41591-023-02315-6. Online ahead of print.
CanScreen5 projekt on ülemaailmne vähi sõeluuringute andmehoidla, mille eesmärk on ühtlustatud kriteeriumide ja näitajate abil teavitada rinna-, emakakaela- ja jämesoolevähi sõeluuringute programmide staatust ja toimivust. Uuringus käsitleti 84 riigi esitatud andmete kvaliteeti ja sõeluuringutega kaetust. Tulemused osutasid suurele variatsioonile nii rinnavähi, emakakaelavähi kui jämesoolevähi sõeluuringute hõlmatuses ning vähieelsete ja vähivormide tuvastamise määrades.
- Wong KL, Gimma P, CoMix Europe Working Group (incl Vorobjov S). Social contact patterns during the COVID-19 pandemic in 21 European countries – evidence from a two-year study. BMC Infect Dis. 2023 Apr 26;23(1):268. doi: 10.1186/s12879-023-08214-y
- Kiive E, Kanarik M, Veidebaum V, Harro J. Neuropeptide Y gene variants and Agreeableness: interaction effect with the birth cohort and the serotonin transporter promoter polymorphism Acta Neuropsychiatrica . 2023 Apr 18;1-26. doi: 10.1017/neu.2023.23.
Neuropeptiid Y (NPY) on enim ekspresseeritud peptiid imetajate ajus, seda eriti limbilises piirkonnas nagu hippocampus, amygdala ja hüpotaalamus. Valk reguleerib olulisi bioloogilisi funktsioone organismis ja NPY variandid on seotud vererõhu, toitumise, rasvumise, glükoosi ja lipiidide ainevahetusega teismeliste üleminekul täiskasvanuks. Vähem on teada kuidas on NPY variandid seotud isiksuse omadustega eriti koostöö, kaastunde ja empaatia väljendumisega. ELIKTU kohordi põhjal näitasime, et 25-aastastel on NPY geenivariandid ja sotsiaalsed suhted ajas muutuvad ning seotud omakorda plastiliste geenide ekspressiooni ja sotsiaalse keskkonnaga. NPY genotüübi mõju suureneb serotoniini transpordi promootori polümorfismiga, mis osundab, et serotonergiline süsteem ja NPY-ergilised neuronid mõlemad võtavad osa keskkonna poolt indutseeritud muutustest indiviidi sotsiaalses käitumises.
- Long D, Mackenbach JP, Klokgieters SS, Kalėdienė R, Deboosere P, Martikainen PT, Heggebø K, Leinsalu M, Bopp M, Brønnum-Hansen H, Costa G, Eikemo TA, Nusselder WJ. Widening educational inequalities in mortality in more recent birth-cohorts: a study of 14 European countries. JECH 2023. doi:10.1136/jech-2023-220342
Euroopa riikide võrdlusuuringus leiti et suremuse hariduslik ebavõrdsus suurenes nii absoluut- kui ka suhtelisel skaalal mõõdetuna just nooremates sünnikohortides. Kui kõrgemalt haritute hulgas suremus enamasti langes kõigis sünnikohortides, siis madalamalt haritutel suremus kas stabiliseerus või suurenes 30ndatel ja hiljem sündinud kohortides. Kui kõrgemalt haritute suremuse languse taga on valdavalt südamehaigused, siis madalama haridusega nooremates kohortides suremus suurenes nii südamehaiguste, kopsuvähi kui ka alkoholisurmade tõttu. Samade trendide jätkumisel võib suremuse hariduslik ebavõrdsus edaspidi kasvada.
- O’Hearn M, Lara-Castor L, Cudhea F, … Global Dietary Database (incl. Nurk E). Incident type 2 diabetes attributable to suboptimal diet in 184 countries. Nature Medicine 2023;29:982–995. doi: 10.1038/s41591-023-02278-8
Artiklis on kasutatud riskihindamise mudelit, et hinnata 184 riigi andmetel täiskasvanute II tüübi diabeedi (T2D) esinemissagedust tulenevalt 11 toitumisega seotud tegurist ja kehakaalust aastatel 1990–2018. Vähene täisteratoodete söömine (26,1%) ning liialdamine rafineeritud riisi ja nisutoodete (24,6%), töödeldud lihatoodete (20,3%) ja punase lihaga (20,3%) moodustasid suurema osa ülemaailmsest T2D haiguskoormusest. Piirkondlikult oli toitumisest tingitud haiguskoormus suurim Kesk- ja Ida-Euroopas ning Kesk-Aasias (85,6%) ja väikseim Lõuna-Aasias (55,4%). Toitumisest tulenev mõju T2Dle oli meestel üldiselt suurem kui naistel ja pöördvõrdelises seoses vanusega. Samuti avaldusid seosed tugevamalt linnaelanikel kui maaelanikel ja kõrgemalt haritutel võrreldes madalama haridustasemega.
- Stickley A, Baburin A, Jasilionis D, Krumins J, Martikainen P, Kondo N, Shin JI, Oh H, Waldman K, Leinsalu M. Educational inequalities in hypothermia mortality in the Baltic countries and Finland in 2000–2015: a register-based study. Eur J Public Health 2023, ckad062, doi:10.1093/eurpub/ckad062
Balti riikide ja Soome ühisuuringus leiti, et Eestis, Lätis ja Leedus on meeste suremus külmumiste läbi üle kuue korra sagedasem kui Soomes, naiste hulgas on ülekaal enam kui kaheksakordne. Samas on ka külmumissurmade hariduslik ebavõrdsus oluliselt suurem Balti riikides. Külmumissurmad vähenesid aastatel 2000–2015 peaaegu kõigis haridusrühmades. Kuigi suremuse suhteline langus oli enamasti suurem kõrgema haridusega rühmades, siis absoluutne langus oli sageli suurem just madalamalt haritute seas. Vaatamata mõningasele edule absoluutse ebavõrdsuse vähenemisel, viitab jätkuvalt suur ja kasvav suhteline ebavõrdsus vajadusele tegeleda külmumissurmasid mõjutavate riskiteguritega sotsiaalselt haavatavamates rühmades, sh alkoholitarbimise ja kodutusega.
- Vaitkevičiūtė J, Gobiņa I, Janik-Koncewicz K, Lange S, Miščikienė L, Petkevičienė J, Radišauskas R, Reile R, Štelemėkas M, Stoppel R, Telksnys T, Tran A, Rehm J, Zatoński WA, Jiang H. Alcohol control policies reduce all-cause mortality in Baltic Countries and Poland between 2001 and 2020. Sci Rep 2023;13(1):6326. doi: 10.1038/s41598-023-32926-5
Eesti, Läti, Leedu ja Poola alkoholipoliitika meetmete mõju suremusele käsitlevas artiklis leiti, et aastatel 2001–2020 rakendatud alkoholikontrollipoliitika vähendas 20-aastaste ja vanemate meeste seas üldsuremust (-2,3%, p=0,005), naiste seas oli muutus väiksem ning statistiliselt mitteoluline (-1,1%, p=0,055). Eesti puhul tähendab tulemus seda, et alkoholi kättesaadavust ja hinda mõjutavate poliitikameetmete tõttu hoiti arvestuslikult ära 172 surma aastas.
- Van der Neut D, Peeters M, Boniel-Nissim M, Klanšček J, Oja L, Van den Eijnden R. A cross-national comparison of problematic gaming behavior and well-being in adolescents. J Behav Addict, doi: 10.1556/2006.2023.00010
Ekraanimängude populaarsus noorukite seas on viimastel aastakümnetel kasvanud, mis mõjutab ka probleemse mängukäitumise levikut. Võrdlesime noorukite probleemse mängukäitumise esinemissagedust erinevates riikides ning selgitada välja kultuuridevahelised sarnasused ja erinevused probleemse mängimise ja heaolu (eluga rahulolu, psühholoogilised kaebused ja kaaslaste tugi) suhetes. Sõltumata kultuuridevahelisest erinevusest oli probleemne mängukäitumine kõigis riikides seotud madalama eluga rahulolu, rohkemate psühholoogiliste kaebuste ja madalama eakaaslaste toetusega. Uuringu tulemused on kooskõlas eeldusega, et probleemne mängukäitumine mõjutab negatiivselt noorukite sotsiaalset ja vaimset heaolu. Saadud tulemused rõhutavad vajadust piisavate ennetusstrateegiate järele probleemse mängukäitumise leviku vähendamiseks.
- Eensoo D, Saamel M, Põlajev A, … Aaspõllu A. Liigse keedusoola tarbimise ning muude kardiovaskulaarsete riskitegurite seosed kõrge vererõhuga. Eesti Arst 2023;102(4):191–200.
Artiklis kirjeldatakse kõrge vererõhu ja selle riskitegurite levimust Eestis ning kõrge vererõhu seost liigse keedusoola (naatriumkloriid, NaCl) tarbimise ja teiste kardiovaskulaarsete riskiteguritega. Kõrge vererõhu levimus oli uuringutes läbivalt suur ja kõrget vererõhku esines meestel ligi 2 korda sagedamini kui naistel. Kardiovaskulaarsetest riskiteguritest oli kõrge süstoolse vererõhuga kõige tugevamini seotud kehamassiindeks. Kõrge süstoolse vererõhu prognoos süvenes oluliselt vanuse suurenemisel, soola tarbimisel üle 6 g päevas, alkoholi tarvitamisel sagedamini kui 2 korda nädalas ning normist kõrgema kehamassiindeksi ning talje- ja puusaümbermõõdu suhte korral. 24 tunni uriini alusel arvutatud keskmine NaCl tarbimine oli üle 3 g suurem kui toidupäeviku alusel hinnatud.
- Sant M, Daidone C, Innos K, Marcos-Gragera R, Vanschoenbeek K, Rodriguez Barranco M, Poch EO, Lillini R. Patterns of care and survival for lung cancer: results of the European population-based high-resolution study. Front Epidemiol 2023. doi:10.3389/fepid.2023.1109853
Uuringus analüüsiti kopsuvähi diagnostikat, ravi ja elulemust Euroopa riikides (Belgia, Eesti, Portugal, Hispaania ja Šveits), kasutades andmeid aastatel 2010-2013 diagnoositud kopsuvähijuhtude kohta. Varases staadiumis kopsuvähi korral said Eesti patsiendid osalenud riikide keskmisest rohkem kirurgilist ravi, ent kaugelearenenud haiguse korral said Eesti patsiendid võrreldes teiste riikidega vähem kiiritus- ja keemiaravi. Eesti elulemusnäitajad jäid teiste riikidega võrreldes madalamaks.
- Zibo, H. N., Baburin, A., Tamme, T., & Voog-Oras, Ü. Short-term postoperative changes in temporomandibular joints and masticatory muscles of Angle class II patients after mandibular advancement surgery: Clinical findings. Stomatologija, Baltic Dental and Maxillofacial Journal 2022;24(3):71–9.
Uuringu eesmärk oli tuvastada alalõualuu kirurgilise operatsiooni läbinud patsientide temporomandibulaarse liigeste ja mastikatoorsete musklite muutusi. Järeldused: mõõdukas alalõualuu operatsioon annab stabiilseid tulemusi kuid operatsioonijärgselt vähenes alalõua liikumise amplituud oluliselt ning ei taastunud järgmise 6 kuu jooksul. TMJ ja mälumislihaste sümptomid peale operatsiooni ei muutunud, mis näitab, et alalõualuu operatsioon ei muuda TMD kulgu.
- Kallavus K, Laisaar K-T, Rätsep A, … Viiklepp P, … Laisaar T. National lung cancer screening program feasibility study in Estonia. Interdisciplinary CardioVascular and Thoracic Surgery. DOI: 10.1093/icvts/ivad041.
Artikkel kirjeldab kopsuvähi sõeluuringu teostatavust Eestis.
- Laanet P-R, Saar-Reismaa P, Jõul P, Bragina O, Vaher M. Phytochemical Screening and Antioxidant Activity of Selected Estonian Galium Species. Molecules, 2023;28(6): 2867. doi: 10.3390/molecules28062867
Käesoleva töö eesmärgiks oli uurida kolme erinevat Eesti põlispopulatsioonist pärit Galiumi ehk madarate liiki, Galium verum (hobumadar), Galium aparine (roomav madar) ja Galium mollugo (pehme madar), iseloomustada nende mittelenduvat ja lenduvat fütokeemilist koostist ning antioksüdantset aktiivsust. Proovide vaheline varieeruvus oli suur, kuid kõigis analüüsitud proovides kvantifitseeriti kolm lenduvat ainet, heksaanaal, anetool ja β-karüofüleen (≥1%). Kõikide ekstraktide antioksüdatiivset aktiivsuse analüüs näitas, et Eestist pärit Galiumi liigid on tugeva antioksüdantse võimega (kuni 9,3 ± 1,2 mg TE/g). Uuritud ekstraktidest sisaldasid Galium verum'i õied kõige rohkem bioaktiivseid aineid ja neil oli kõige tugevam antioksüdant. Galium taimedest saadud ekstrakte uuritakse ka puukborrelioosi põhjustajate inhibeeriva toimele ehk võimalusele kasutada need ained borrelioosivastases ravis.
- NCD Risk Factor Collaboration, incl. Gluškova N, Liivak M, Nurk E, Saamel M, Veidebaum T. Diminishing benefits of urban living for children and adolescents' growth and development. Nature. 2023;615(7954):874-883. doi: 10.1038/s41586-023-05772-8.
Rahvusvahelises koostöös on koondatud 200 riigist 2325 rahvastikupõhise uuringu andmed, milles osales 1990–2020 aastatel kokku 71 miljonit 5–19-aastast last ja noorukit. Arenenud riikides olid 1990. a linnades elavad lapsed ja noorukid kasvult pikemad kui nende eakaaslased maal. Linna- ja maapiirkondade laste vanuse järgi standardiseeritud keskmise KMI erinevus oli valdavas enamikus riikides <1,1 kg m2. Suures osas maailmast on linnades elamise kasvu- ja arengueelised 21. sajandil vähenenud, kuid suures osas Sahhara-tagusest Aafrikast, samuti mõnes Okeaania, Lõuna-Aasia ning Kesk-Aasia, Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika piirkonna riikides on need vastupidiselt suurenenud.
- Ortega FB, Leskošek B, Blagus R, … Konstabel K, … and IDEFICS consortia. European fitness landscape for children and adolescents: updated reference values, fitness maps and country rankings based on nearly 8 million test results from 34 countries gathered by the FitBack network. British Journal of Sports Medicine. 2023; 57:299-310.
Artikkel keskendub 6-18-aastaste laste ja noorte kehalise võimekuse normide väljatöötamisele. Uuringus kasutati 34 riigist pärit 7 966 693 lapse ja noore ALPHA (Assessing Levels of PHysical Activity and fitness at population level) testipaketiga hinnatud kehalise võimekuse andmeid, mille põhjal töötati välja soo- ja vanusespetsiifilised piirmäärad ning arvutati välja riigipõhised kehalise aktiivsuse tasemed. Saadud tulemused võeti aluseks veebipõhise, vaba ligipääsuga ja mitmekeelse kehalise võimekuse teemalise platvormi „FitBack“ (https://www.fitbackeurope.eu/et-ee/) loomisel.
- Pishva E, van den Hove DLA, Laroche V, … Veidebaum T, … Harro J. Genome-wide DNA methylation analysis of aggressive behaviour: a longitudinal population-based study. Journal of Child Psychology and Psychiatry, and allied disciplines. 2023 Mar 16. doi: 10.1111/jcpp.13782.
Agressiivsus on käitumuslik, evolutsioonis kinnistunud kohastumus ja seega pärilikult määratud tunnus enamustel liikidel. Ometi inimesel ei ole see tunnus nii üheselt, ainult pärilikult määratud, vaid kujuneb välja pärilikkuse ja keskkonna interaktsiooni tulemusena ehk teisisõnu oma roll võib siin olla keskkonna poolt tingitud epigeneetilistel muutustel genoomis. Eesmärk oli vaadata, kuidas on agressiivne fenotüüp seotud ülegenoomse metüleerituse mustri kui epigeneetilise markeriga samadel 15- ja 25-aastastel indiviididel kümne aastase intervalliga ELKTU kohordis. Samuti kas metüleeritus spetsiifilistes kohtades genoomis, mõjutades agressiivsuse ja riskeeriva käitumisega seotud geenide ekspressiooni tingib agressiivse käitumise hiisemas elus. Leidsime ühe konkreetse metüleeritud DNA positsiooni ja viis genoomi metüleeritud regiooni, mis on seotud agressiivse käitumisega ja konkreetsete, agressiivset käitumist määravate geenide ekspressiooniga. Leidsime, et varasel genoomi metüleeritusel ontogeneesis on pleiotroopne efekt, mis lisaks agressiivsusele hilisemas elueas põhjustab mitmeid teisi neurofüsioloogilisi ja käitumuslike kõrvalekaldeid. Varane DNAm kindlakstegemine lapseeas võimaldaks tähelepanu pöörata spetsiifilistele interventsioonidele vältimaks käitumuslike kõrvalekaldeid hilisemas elus.
- Rahu K, Rahu M, Zeeb H, Auvinen A, Bromet E, Boice JD Jr. Suicide and other causes of death among Chernobyl cleanup workers from Estonia, 1986 - 2020: an update. Eur J Epidemiol. 2023;38(2):225-232. doi: 10.1007/s10654-022-00957-3.
Rahvusvahelises uuringus oli vaatluse all kohordi vähihaigestumus 1986–2019 ja suremus 1986–2020. Tšernobõli piirkonna puhastustöödel osales kokku ligi 530 000 isikut, neist 4831 meest Eestist. Eesti Tšernobõli veteranide kohortuuring on ainus, kus on mõõdetud nii kohordi vähihaigestumust paikmeti kui ka suremust surmapõhjuseti võrreldes Eesti meesrahvastiku samade näitajatega. Uuringu tulemused näitasid, et Tšernobõli veteranide kohordis ei esine radiatsioonisõltuva vähihaigestumuse ega suremuse tõusu. Kõrgenenud suitsiidirisk ei olnud ajas vähenenud.
- Saegerman C, Humblet MF, Leandri M, … Geller J, … Purse B. First Expert Elicitation of Knowledge on Possible Drivers of Observed Increasing Human Cases of Tick-Borne Encephalitis in Europe. Viruses, 2023;15(3):791. doi: 10.3390/v15030791
Eksperthinnang puukentsefaliidi haigestumise kasvu paremaks mõistmiseks erinevate tegurite mõjust regionaalsele haigestumise suurenemisele. Kõrgeimate punktidega tegurid olid: (i) muutused inimeste käitumises/tegevustes; ii) muutused toitumisharjumustes või tarbijate nõudluses; iii) muutused maastikul; iv) niiskuse mõju patogeeni ellujäämisele ja edasikandumisele; v) raskused reservuaari(de) ja/või vektori(te) kontrollimisel; vi) temperatuuri mõju viiruse ellujäämisele ja edasikandumisele; vii) reservuaaridena või võimendavate peremeesorganismidena tegutsevate metsloomade/rühmade arv; viii) autohtoonsete looduslike imetajate arvukuse suurenemine; ja ix) puugiliikide vektorite arv ja nende levik. Tulemused aitavad teadlastel seada prioriteediks uuringud, mis on suunatud kõige olulisematele tekkepõhjustele ja puukentsefaliidi esinemissageduse suurenemisele.
- Eensoo D, Põlajev A, Saamel M, Luht-Kallas K, Villa I, Harro J, Kanamäe H, Aaspõllu A. Soola ülemäärane tarbimine - oluline rahvatervishoiu probleem. Eesti Arst, 2023;102(3):144−151. DOI: 10.15157/ea.vi.22359
Artiklis antakse ülevaade ülemäärase soolatarbimisega seotud probleemidest, olukorda kirjeldavatest uuringutest, rahvusvahelisest soolatarbimise vähendamiseks tehtud ennetustöö kogemusest ning antakse soovitusi võimalike meetmete rakendamiseks Eestis, mis võivad olla abiks ülemäärase soolatarbimise kontrollimisel ja vähendamisel. Ülevaates hinnatakse lühidalt ka kaaliumi tasakaalustavat mõju liigsele soolatarbimisele.
- Konstabel K. Eesti elanike vaimne tervis 21. sajandi alguses. Sisask M (toim). Eesti inimarengu aruanne 2023. Vaimne tervis ja heaolu. Tallinn: Eesti Koostöö Kogu; 2023:31–36.
Vaimne tervis on laiem mõiste kui psüühikaprobleemide esinemine või nende puudumine. See tähendab heaolu seisundit, milles inimene muu hulgas saab hakkama igapäevase stressiga ning suudab realiseerida oma võimeid. Vaimse tervise probleemide levik on suurem, kui tavaliselt arvatakse, ning koroonapandeemia ajal suurenes see veelgi. Enesehinnanguliste küsitlusuuringute põhjal on nende levik märksa laiem, kui näitavad ravijuhtude registriandmed. Vaimse tervise probleeme saab tõhusalt ennetada ja ravida. Iga investeeritud euro süsteemsesse sekkumisse võib tulevikus kokku hoida kümneid eurosid.
- Ainsaar M, Konstabel K. Eluga rahulolu Eestis. Sisask M (toim). Eesti inimarengu aruanne 2023. Vaimne tervis ja heaolu. Tallinn: Eesti Koostöö Kogu; 2023:37–45.
Eestis kasvab inimeste eluga rahulolu jätkuvalt, kuigi koroonaaeg tõi tagasilööke. Eluga rahulolu poolest on Eesti Euroopa keskmiste riikide seas. 2022. aastal mõjutas eluga rahulolu mitu vaimse tervise tegurit, nagu depressiivsus, koroonastress, aga ka optimism ja lootusrikas tulevikuvaade. Võimalik, et just vaimse tervise probleemid on põhjus, miks eluga rahulolu 2022. aasta alguseks eelmise aastaga võrreldes keskmiselt pisut langes.
- Lehto K, Laidra K, Kreegipuu K, Kõiv K, Reile R, Uusberg A. Stress ja sellega toimetulek Eestis koroonakriisi näitel. Sisask M (toim). Eesti inimarengu aruanne 2023. Vaimne tervis ja heaolu. Tallinn: Eesti Koostöö Kogu; 2023:46–59.
Artikkel annab ülevaate tajutud stressi levimusest Eesti rahvastikus ning selle muutustest nii pikaajalises vaates kui ka koroonakriisi kontekstis. Lisaks käsitletakse strateegiaid, mis aitavad inimestel stressiga paremini toime tulla ning vähendada stressi negatiivset mõju.
- Täht K, Rämmer A, Seppo I, Kivi L, Konstabel K. Edukus – oma võimete realiseerimine kui osa vaimsest heaolust. Sisask M (toim). Eesti inimarengu aruanne 2023. Vaimne tervis ja heaolu. Tallinn: Eesti Koostöö Kogu; 2023:60–71.
Oma võimete realiseerimine ehk edukus on oluline vaimse tervise ja heaolu komponent. Edukus koolis ja seejärel tööelus sõltub suuresti inimese kodusest taustast. Kooliedukus sõltub rohkem kodustest hariduslikest ressurssidest ja hoiakutest kui pere sotsiaal-majanduslikust seisundist. Eestis ei ole laste edukus tööturul väga tugevalt piiratud võimalustega, mida vanemad saavad neile pakkuda.
- Akkermann K, Reile R, Lehto K, Sultson H, Leinsalu M, Haring L, Kõiv K, Panov L, Konstabel K. Vaimse tervise probleemide esinemine Eesti täiskasvanud elanikkonnas. Sisask M (toim). Eesti inimarengu aruanne 2023. Vaimne tervis ja heaolu. Tallinn: Eesti Koostöö Kogu; 2023:72-85.
Eesti Inimarengu aruandes avaldatud artikkel käsitles vaimse tervise probleemide levikut Eesti täiskasvanud elanikkonnas. Töös kasutatud andmed osundavad, et enesekohaste hinnangute põhjal on depressioonirisk igal neljandal ja üldistunud ärevushäire risk igal viiendal täiskasvanul. Oluliselt suurem risk on noortel täiskasvanutel. COVID-19 pandeemia ajal on depressiooni ja ärevushäirete risk suurenenud.
- Randver R, Streimann K, Purre M, Sultson H, Tulviste J, Akkermann K, Haring L. Vaimset tervist toetavad tegevused ja teenused Eestis – hetkeolukord ja arenguvajadused. Sisask M (toim). Eesti inimarengu aruanne 2023. Vaimne tervis ja heaolu. Tallinn: Eesti Koostöö Kogu; 2023:86–100.
Vaimse tervise probleeme on odavam ennetada kui ravida, kuid Eestis puudub vaimse tervise valdkonnas süsteemne ennetustegevus. Vaimse tervise probleemiga inimese raviteekonnad on killustatud, keerulised ja ressursinappuses. Kvaliteetsed ja (kulu)tõhusad sekkumised ning tugisüsteemide koostöö toetavad inimese vaimset tervist ja heaolu.
- Pärna K, Reile R. Eluviisi ja vaimse tervise seosed inimese elukaarel. Sisask M (toim). Eesti inimarengu aruanne 2023. Vaimne tervis ja heaolu. Tallinn: Eesti Koostöö Kogu; 2023:105-111.
Inimarengu aruande eluviisi ja vaimse tervise peatükki sissejuhatav artikkel annab lühiülevaate käitumuslike tegurite mõjust vaimsele tervisele ja käsitleb peamisi elutee perspektiivi, ebavõrdsuse ning sotsiaalsete tervisemõjuritega seotud käsitlusi.
- Kukk M, Nurk E. Eluviis ja vaimne tervis eel- ja algkooliealistel lastel. Sisask M (toim). Eesti inimarengu aruanne 2023. Vaimne tervis ja heaolu. Tallinn: Eesti Koostöö Kogu; 2023:112–122.
Vanemad hindavad Eesti eel- ja algkooliealiste laste vaimset tervist küllaltki heaks, kuid laste vaimne heaolu kahaneb vanuse kasvades. Sotsiaal-majanduslikest teguritest sõltub laste vaimne heaolu vähe, mis viitab pigem vähesele ebavõrdsusele. Parem vaimne heaolu on lastel seotud eelkõige suurema kehalise aktiivsusega.
- Vorobjov S, Oja L, Pikksööt J. Noorte vaimne tervis ja heaolu ning selle seos eluviisiga. Sisask M (toim). Eesti inimarengu aruanne 2023. Vaimne tervis ja heaolu. Tallinn: Eesti Koostöö Kogu; 2023:123–134.
Viimase kümnendi jooksul on sagenenud vaimse tervise probleemide esinemine Eesti noorte hulgas. Enam kui kolmandik 11−15-aastastest tüdrukutest ja viiendik poistest on kurvad või masendunud sagedamini kui kord nädalas. Eesti noored on võrreldes naaberriikidega oluliselt sagedamini kurvad või masendunud. Noorte vaimset heaolu toetavateks eluviisiteguriteks on tervislik toitumine koos piisava kehalise aktiivsuse ja unega. Halvemad vaimse tervise näitajad on tugevalt seotud uimastite tarvitamisega (sigaretid, alkohol, kanep). Igapäevased tervislikumad eluviisivalikud võivad noorte vaimset heaolu parandada mitmekordselt.
- Reile R. Tervist toetava ja tervist kahjustava käitumise muutuvad mustrid ning täiskasvanute vaimne tervis. Sisask M (toim). Eesti inimarengu aruanne 2023. Vaimne tervis ja heaolu. Tallinn: Eesti Koostöö Kogu; 2023:135-148.
Artiklis vaadeldakse Eesti täisealise rahvastiku tervisekäitumise ning vaimse tervise näitajate seoseid ning selle muutust viimase 30 aasta jooksul. Tulemustest järeldub, et tervisekäitumise ja vaimse tervise tegurite seos muutunud ajas tugevamaks, kuid tervise ebavõrdsuse mõju avaldub nii eluviisi kui ka vaimse tervise näitajates.
- Nagrani R, Marron M,Bongaerts E, Nawrot T S, Ameloot M, de Hogh K, Viennau D, Leguy E, Jacuemin B, Guenther K, De Ruyter T, Mehlig K, Molnar D, Moreno LA, Russo P, Veidebaum T, Ahrens W, Buck C. Association of urinary and ambient black carbon, and other ambient air pollutants with risk of prediabetes and metabolic syndrome in children and adolescents. Environmental Pollution. 2023 Jan 15;317:120773. DOI:10.1016/j.envpol.2022.120773
Viimaste aastate eksperimentaalsetes ja epidemioloogilistes uuringutes on leitud, et õhusaastel on oluline roll diabeeti haigestumisel ja metaboolse sündroomi kujunemisel. Kui seni on ekspositsioonide hindamiseks kasutatud kaudseid, keskkonna monitoorimise ja ruumilise modelleerimise andmeid, mis ei anna teavet konkreetse indiviidi summaarsete ekspositsioonide kohta, siis käesolevas uuringus viidi esmakordselt läbi lastel ja teismelistel väliskeskkonnast tuleneva ekspositsiooni hindamiseks lisaks sissehingatava õhu peenosakeste biomonitooring ja määrati peenosakeste konsentratsioonid uriinis. Uuringu tulemused näitasid, et elamine keskkonnas, mis asub kuni 250 m suurtest, intensiivse transpordiga magistraalidest korreleerub peenosakeste hulgaga uriinis ning ümbritsevas õhus. Kõrgemad konsentratsioonid uriinis on omakorda seotud metaboolse sündroomi riskiga, eelkõige insuliini resistentsuse suurenemisega (prediabeedi marker). Käesolevas uurimistöös kasutatud uudne meetod võimaldab oluliselt täpsemalt hinnata keskkonnast tulenevaid ekspositsioone ja seeläbi ka seoseid õhusaaste ja metaboolse sündroomi riski vahel.
- Sakala K, Katus U, Kiive E, Veidebaum T, Harro J. Is low platelet MAO activity associated with antisocial behavior? evidence from representative samples of longitudinally observed birth cohorts. Brain Res. 2023 Jan 20;1804:148249. DOI: 10.1016/j.brainres.2023.148249. Epub ahead of print. PMID: 36682705.
Madalat vereliistakute monoamiinide aktiivsust on seostatud probleemse käitumisega, sh antisotsiaalse käitumisega. Uurisime, kuidas on seotud vereliistakute monoamiinide aktiivsus ning politsei sekkumiseni viiv antisotsiaalne käitumine Eesti Laste Isiksuse Käitumise ja Tervise uuringu valimis. Leidsime, et antisotsiaalne käitumine on seotud madalama vereliistakute monoamiinide aktiivsusega, mis eelduste kohaselt viitab puudujäägile serotonergilises süsteemis.
- Oja L, Piksööt J. The Influence of Previous Lifestyle on Occupational Physical Fitness in the Context of Military Service. Int J Environ Res Public Health 2023, 20, 1860. DOI: doi.org/10.3390/ijerph20031860
Töö eesmärk oli selgitada ajateenijate füüsilist vormi ajateenistuse erinevatel etappidel ning selle seoseid varasema eluviisiga. Füüsiline koormus ajateenistuses, eriti selle esimeses etapis, on oluliselt suurem kui meestel tavapäraselt igapäevaelus. Seetõttu on oluline teada, kuivõrd noormeeste varasem eluviis ja tervisekäitumine toetab nende füüsilist vormi ajateenistuses. Sõdurite füüsilist võimekust hinnati ajateenistuse jooksul kolm korda kasutades Army physical fitness test`i (APFT; eesti keeles ka nn NATO test). Test koosneb kolmest harjutusest: istesse tõus ja käte kõverdused 2 minuti jooksul ning 2-miili jooks. Infot ajateenijate eluviisi ja sotsiaalmajandusliku tausta kohta koguti veebipõhise ankeediga. Tulemused näitasid, et noormehed, kes olid enne ajateenistusse asumist igapäevaselt füüsiliselt aktiivsemad, osalesid organiseeritud sporditegevuses, toitusid tervislikult ja ei suitsetanud, näitasid kogu ajateenistuse jooksul paremaid kehalise võimekuse testi tulemusi. Uuringu tulemused võimaldavad edaspidi prognoosida ajateenijate varasema eluviisi ja füüsilise vormi seoseid. Et enesehinnanguline füüsiline vorm ja terviseseisund olid vastavuses füüsilise võimekuse testi tulemustega, siis praktikas võimaldab tervisekäitumise küsimustik teha eelvalikut erineva füüsilise ettevalmistusega noormeeste seas ning anda füüsilisele võimekusele vastavalt kohandatud juhiseid.