Eesti psühhobioloogiline liikluskäitumise uuring (EPBLU)
Mis uuring see on ja milleks on seda vaja?
Eesti teadlaste elluviidav uurimistöö on maailmas ainulaadne pikaajaline uuring, mis autojuhtide liikluskäitumist uurides võtab arvesse nii psühholoogilisi tegureid, bioloogilisi markereid kui ka registripõhiseid andmeid.
Uuringute fookused on olnud erisugused, kuid eesmärk on välja selgitada riskikäitumise mõjurid ja pakkuda lahendusi, mis viiksid autojuhtide turvalisema liikluskäitumiseni.
Tervise Arengu Instituut koostöös Tartu Ülikooliga viib alates 2001. aastast ellu uuringuid, mis selgitavad isiksuslikke ja bioloogilisi eripärasid riskikäitumise kujunemisel liikluskäitumise (autojuhtimise) näitel.
Mida me uurime?
Isiksuslike ja neurobioloogiliste eripärade selgitamiseks riskikäitumise kujunemisel liikluskäitumise näitel on uuringutes kasutatud küsimustikke järgmistes teemavaldkondades:
- käitumine (liiklus-, vee- ja tuleohutus, toitumine, kehaline aktiivsus, suitsetamine, alkoholi ja narkootikumide tarvitamine, hasartmängude mängimine ning sotsiaalmeedia kasutamine)
- psühhomeetria (küsimustikud impulsiivsuse, agressiivsuse, enesehinnangu, stressiga toimetuleku ja seadusekuulekuse kohta, ANPS (Affective Neuroscience Personality Scales) küsimustik, Raveni progresseeruvad maatriksid
- terviseseisund ja sümptomid (hinnang oma tervisele, STAI – ärevuse hindamiseks, ASRS – aktiivsus- ja tähelepanuhäirete sümptomite hindamiseks, MHI-5 – vaimse tervise hindamiseks, AUDIT – alkoholi kuritarvitamise ja võimaliku sõltuvuse hindamiseks)
- sotsiaalmajanduslik olukord.
Uuringutes on tehtud päringuid Liikluskindlustuse Fondist uuritavate autojuhtide liiklusõnnetustesse sattumise kohta, politsei- ja piirivalveametist õigusrikkumiste kohta liikluses ning maanteeametist sõidukijuhi lubade omamise kohta.
Bioproovidest on määratud potentsiaalseid riskikäitumise neurobioloogilisi näitajaid; (vereliistakute monoamiinide oksüdaasi aktiivsus, funktsionaalsed geenipolümorfismid).
Sekkumine
Välja on töötatud psühholoogiline sekkumine „Impulsiivse käitumise ennetamine liikluses“ ja hinnatud selle tõhusust. Väljapakutud meetmed riskikäitumise vähendamiseks liikluses on mõeldud autokoolidele, kus oluliseks mõjutajaks on autokooli õpetaja. Teadvustamine, õppeprogrammi arvestamine ja arutelud selle üle, et psühholoogiline seisund, isiksuslik ja bioloogiline eelsoodumus avaldavad autoroolis mõju, panevad tulevast autojuhti sellele mõtlema ja aitavad kujundada käitumist turvalisemaks.
Projekt „Vigastuste ja riskikäitumise ennetamine põhikooli III astmes“
Uuringu etapid
2018.–2022. aasta uuring
Uuring keskendub järgnevale:
- kuidas bioloogilise eelsoodumusega seotud impulsi kontroll ja agressiivsus kanduvad üle igapäevasele tervist mõjutavale (liiklus)käitumisele;
- milline on seni vigastuste ja riskeeriva käitumise ennetamiseks rakendatud meetmete mõju;
- kuidas on ebatervislikud toitumisharjumused, kehaline aktiivsus ja muu terviskäitumine seotud riskikäitumisega liikluses.
2013.–2015. aasta uuring
Eesmärk oli vigastuste ja riskeeriva käitumise ennetamiseks teaduspõhiste meetmete väljatöötamine ja rakendamine (TerVe VIGA).
2009.–2011. aasta uuring
Uuriti autojuhtide riskivat liikluskäitumist: psühholoogilise sekkumise kaugmõju, sõltuvalt sotsiodemograafilistest, bioloogilistest ja isiksuslikest teguritest.
2005.–2008. aasta uuring
Uuriti autojuhtide riskiva liikluskäitumise vähendamise võimalusi psühholoogilise sekkumisega.
2002.–2003. aasta uuring
Uuriti riskeerivat käitumist liikluses ja isiksuseomadusi – nende seost bioloogilise markeri vereliistakute monoamiinide oksüdaasi (MAO) aktiivsusega.
2001. aasta uuring
Uuriti alkoholijoobes autojuhtimist mõjutavaid isiksuseomadusi, nende seost bioloogilise markeri vereliistakute monoamiinide oksüdaasi (MAO) aktiivsusega.
- Tokko T, Eensoo D, Miškinyte G, Harro J. Driving risks of young drivers with symptoms of attention deficit hyperactivity disorder: association with the dopamine transporter gene VNTR polymorphism. Nordic Journal of Psychiatry (submitted).
- Luht, K., Tokko, T., Eensoo, D., Vaht, M., Harro, J. Efficacy of intervention at traffic schools reducing impulsive action, and association with candidate gene variants. Acta Neuropsychiatrica 2019; 31:159–166. 10.1017/neu.2019.2.
- Tokko, T., Eensoo, D., Vaht, M., Lesch, K-P., Reif, A., Harro, J. Relapse of drunk driving and association with traffic accidents, alcohol-related problems and biomarkers of impulsivity. Acta Neuropsychiatrica 2019; 31(02):84–92. 10.1017/neu.2018.30.
- Eensoo, D., Paaver, M., Vaht, M., Loit, H-M., Harro, J. Risky driving and the persistent effect of a randomized intervention focusing on impulsivity: The role of the serotonin transporter promoter polymorphism. Accident Analysis and Prevention 2018; 113:19–24. 10.1016/j.aap.2018.01.021.
- Eensoo, D., Kiive, E., Laas, K., Harro, J. Role of ADHD symptoms in traffic accidents. Journal of Local and Global Health Science 2015, 8, 1–2. 10.5339/jlghs.2015.itma.8.
- Laas, K., Eensoo, D., Paaver, M., Reif, A., Lesch, K-P., Harro, J. Further evidence for the association of the NPSR1 gene Asn107Ile polymorphism with impulsivity and hyperactivity. Psychopharmacology 2015. 10.1177/0269881115573803.
- Eensoo, D., Paaver, M., Harro, J. The role of driver anger and impulsivity and function of serotonin system in risky driving. Traffic Injury Prevention 2014, 15(S1):276–277.
- Paaver, M., Eensoo, D., Kaasik, K., Vaht, M., Maestu, J., Harro, J. Preventing risky driving: A novel and efficient brief intervention focusing on acknowledgement of personal risk factors. Accident Analysis and Prevention 2013; 50:430–437.
- Eensoo, D., Paaver, M., Harro, J. Drunk driving among novice drivers, possible prevention with additional psychological module in driving school curriculum. Annals of Advances in Automotive Medicine 2011; 55:283–291.
- Laas, K., Reif, A., Herterich, S., Eensoo, D., Lesch, K-P., Harro, J. The effect of a functional NOS1 promoter polymorphism on impulsivity is moderated by platelet MAO activity. Psychopharmacology 2010; 209:255–261.
- Eensoo, D., Paaver, M., Harro, J. Biolgical markers associated with risk-taking beviour in traffic. In: Nickel W-R, Meinhard G, Born I, eds. Fit to Drive. 4th International Traffic Expert Congress Tallinn from June 4th – 5th 2009. Proceedings. Bonn: Kirschbaum Verlag; 2009. p. 73–75.
- Paaver, M., Eensoo, D., Pulver, A., Harro, J. Adaptive and maladaptive impulsivity, platelet monoamine oxidase (MAO) activity and risk-admitting in different types of risky drivers. Psychopharmacology 2006; 186:32–40.
- Eensoo, D., Paaver, M., Harro, M., Harro, J. Predicting drunk driving: contribution of alcohol use and related problems, traffic behaviour, personality and platelet monoamine oxidase (MAO) activity. Alcohol & Alcoholism 2005; 40:140–146.
- Eensoo, D., Paaver, M., Pulver, A., Harro, M., Harro, J. Low platelet MAO activity associated with high dysfunctional impulsivity and antisocial behavior: evidence from drunk drivers. Psychopharmacology 2004; 172:356–358.
- Unhealthy lifestyle is associated with risk-taking in traffic and moderated by the serotonin transporter gene promoter polymorphism (poster presentation, 34th European College of Neuropsychopharmacology (ECNP) Congress, Lisbon, 2–5 Oktober 2021)
- Drunk driving is associated with anger and aggression and mediated/moderated by the serotonin transporter gene promoter polynorphism (poster presentation, Rudolf Buchheim 200 Conference, Tartu, 9–11 September 2021)
- Adaptation and Validation of Driver Behaviour Questionnaire to Estonian and Russian (poster presentation, Conference „Vision Zero for Sustainable Road Safety in the Baltic Sea region 2020“, Riga, 2–3 December 2020)
- Driving risks of novice drivers with symptoms of attention deficit hyperactivity disorder (poster presentation, Conference „Vision Zero for Sustainable Road Safety in the Baltic Sea region 2019“, Tallinn, 4–5 December 2019)
- Aktiivsus- ja tähelepanuhäire sümptomid, liiklusrisk ning seos DAT1 VNTR-ga (posterettekanne, Arstiteaduskonna aastapäeva teaduskonverents, Tartu, 9–11 oktoober 2019)
- Traffic risk and symptoms of attention deficit hyperactivity disorder in novice driver (poster presentation, Conference „Vision Zero for Sustainable Road Safety in Baltic Sea Region 2018“, Vilnius, 5–6 December 2018)
- Efektiivne sekkumine impulsiivse riskikäitumise ennetamiseks liikluses ning riskeeriva liikluskäitumise seos DAT1 VNTRiga (posterettekanne, Arstiteaduskonna aastapäeva teaduskonverents, Tartu, 11–12 oktoober 2018)
- (ettekanne, käitumis- ja terviseteaduste keskuse aastakonverents, Tehvandi, 10–11 mai 2018)
Eensoo, D. Risk-Taking Behaviour in Traffic. Markers of Risk-Taking Behaviour. Lambert Academic Publishing: 2009.
Luht-Kallas, K. Risk-taking behaviour: Relationship with personality and markers of heritability, and an intervention to prevent unintentional injury [Dissertationes Pedagogicae Universitatis Tartuensis 36] (Riskeeriv käitumine: seosed isiksuse ja pärilikkusega ning sekkumine tahtmatute vigastuste ennetamiseks). Tartu: Institute of Education, University of Tartu; 2020.
Laas, K. Neuropeptide S and mental health: A functional receptor gene variant and environment shaping traits and contributing to psychiatric disorders [Dissertationes Psychologicae Universitatis Tartuensis 41] (Neuropeptiid S ja vaimne tervis: NPS retseptori genotüübi ja keskkonna roll isiksuseomaduste ja psühhiaatriliste häirete kujunemisel). Tartu: Department of Psychology, University of Tartu; 2014.
Eensoo, D. Risk-taking in Traffic and Markers of Risk-Taking Behaviour in Schoolchildren and Car Drivers [Dissertationes Medicinae Universitatis Tartuensis 131] (Riskeeriv liikluskäitumine ning riskikäitumise markerid kooliõpilastel ja sõidukijuhtidel). Tartu: Department of Public Health, University of Tartu; 2007.
Paaver, M. Types of impulsivity, their behavioural expression, and association with the markers of vulnerability of serotonin system [Dissertationes Psychologicae Universitatis Tartuensis 22] (Impulsiivsuse tüübid, käitumuslik väljendumine ja seos serotoniinisüsteemi talitluse biomarkeritega). Tartu: Department of Psychology, University of Tartu; 2007.
