2021. aastal oli haiglaravi juhtude arv samas suurusjärgus 2020. aastaga

Iseloomulik on raske seisundiga patsientide ravivajaduse tõttu II- ja eriti III-astme intensiivravivoodite arvu kasv, nt III astme intensiivravivoodeid oli 2020. a 164 (+15%) ja 2021. a 174 (+6%).

2020. aastal haiglaravi vajanud COVID-19 patsiendid olid tavapärasest raskema seisundiga, pikema ravikestuse ja kõrgema letaalsusega, aga ägeda seisundiga haiglaravi saanute arv ei olnud suur – ligi 2000 (Terviseameti andmetel). Vaatamata tagasihoidlikule koroonapatsientide osatähtsusele haiglaravis vähenes kogu haiglaravi patsientide arv 2020. aastal märgatavalt – 11,7%, kasvas aga letaalsus ja ravikestus.

Teisel COVID-19 epideemia aastal viibis võrreldes 2020. aastaga ägeda COVID-19 tõttu haiglaravil üle viie korra enam inimesi (Terviseameti andmetel). Samas ei suurenenud kokku haiglaravi juhtude arv, vaid oli samas suurusjärgus (-0,8%) 2020. aastaga ehk plaanilise ravi arvelt raviti ägedaid koroonapatsiente.

Päevaravi osutamine vähenes 2020. aastal võrreldes 2019. aastaga 12,2%. Kuid 2021. aastal päevaravis ravitute arv kasvas 4,9%, kuigi jäi veel 2019. aastast madalamaks. Langustrendis oli lastele päevaravi osutamine, vähesel määral COVID-19 mõjuna.

Haiglaravi ja haiglaravivoodid 2021

2021. aastal oli Eestis 50 haiglat, neist 30 olid aktiivravi- ja 20 õendushaiglad. 2020. a oli haiglaid kokku 52.

Eelmisel aastal oli avatud kokku 6725 ravivoodit, neist 263 laste erialade voodit ja 1710 õendusabi voodit. Voodite arvud muutusid võrreldes 2020. aastaga vastavalt 0%, -0,8% ja -2,3%. 2020. aastal olid muutused võrreldes 2019. aastaga suuremad – vastavalt -1%, -9,9% ja -4,6%.

Haiglaravi sai kokku 191 912 patsienti, neist 15 278 olid 0–14-aastased lapsed ja 15 960 õendusabi patsiendid. Teisel koroona-aastal haiglaravi saanute arv enam nii palju ei vähenenud, 0–14-aastaseid lapsi raviti isegi rohkem kui 2020. aastal (vastavalt -0,8%, +5,9% ja -4,0%).

Kui 2020 vs. 2019 pikenes keskmine ravikestus nii üle 15-aastaste kui 0–14-aastaste seas 0,4 päeva võrra, õendusabis koguni 3,5 päeva võrra, siis 2021 vs. 2020 lühenesid nimetatud ravikestused, olles vastavalt 8,4, 3,7 ja 28,4 päeva, mis on siiski suuremad kui enne 2019 aastat (v.a lastel).

2021. aastal olid 11% haiglaravi patsientidest alla 15-aastased, 45,4% 15–64-aastased ja 43,6% 65-aastased või vanemad. Sealhulgas õendusabi patsientidest on ainult kümnendik nooremad kui 65. Seega haiglaravi saajate hulgas on vanemaealiste osatähtsus märkimisväärne, mis mõjutab nii ravi kui selle tulemusi. 2019. aastaga võrreldes oli alla 15-aastaste osatähtsus vähenenud, tööealiste ja eakamate osatähtsus ei muutunud.  

2021. aasta sagedasemad haiglaravil viibimise põhjused olid vereringeelundite haigused, kasvajad ja hingamiselundite haigused. Vereringeelundite haiguste ligi 30 000 ravitut moodustasid 16,1% kõigist ravil viibijatest, kasvajad 13,1%. Kõik COVID-19 haiged ei viibinud ravil hingamiselundite haiguste põhidiagnoosiga, aga epideemia otsese mõjuna kasvas hingamiselundite haiguste osatähtsus 11%ni ravipõhjusest. Kopsupõletikud moodustasid omakorda hingamiselundite haigustest poole.

0–14-aastastel lastel on hingamiselundite haigused varem olnud sagedamaks haiglaravi põhjuseks, aga COVID-19 perioodil on nende osatähtsus vähenenud. 2021. aastal moodustasid hingamiselundite haigused laste haiglaravi põhjustest 15,5%. Lapsi on vähem ravitud nii ägedate haigustega kui krooniliste tonsillide/adenoidide probleemidega. Ägedatest hingamiselundite haigustest oli 0–14-aastastel 2021. aastal omakorda suurem bronhiidi ja bronhioliidi osatähtsus.  

Päevaravi ja päevaravivoodid 2021

Päevaravi osutas 63 asutust – 28 haiglat ja 35 ambulatoorse tervishoiuteenuse osutajat.

Päevaravi osutanud asutuste arv on kahel viimasel aastal kasvanud – 2020. a kahe ja 2021. a nelja asutuse võrra.

Päevaravi osutatakse nii statsionaari kui päevaravi vooditel. Päevaravivoodeid oli kokku 616 (võrreldes 2020. aastaga +18%) – 423 voodit haiglates ja 193 ambulatoorsetes asutustes.

Päevaravi lõpetas 2921. aastal 84 551 patsienti, neist 5472 olid 0–14-aastased lapsed. Muutused võrreldes 2020. aastaga olid vastavalt +4,9% ja -15,3%. Päevaravi saanud laste arv kahaneb juba viiendat aastat järjest.

Enim päevaravi päevi (28% kõigist ravipäevadest) kulus 2021. aastal kuse-suguelundite haiguste, täpsemalt pidevat hemodialüüsi vajavate patsientide raviks. 15% ravipäevadest (26% kõigist ravijuhtudest) moodustasid silmahaiguste tõttu ravil viibijad. Kasvajate raviks kulus 13,5% ravipäevadest.  

Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis avaldati 2021. aasta statistika haigla- ja päevaravi ravivoodite ja ravitute kohta, sh teenuseosutajate maakondade, patsientide vanus- ja soojaotuse ning ravipõhjuste järgi. Avaldatud on ka haiglavõrgu arengukava haiglate ravivoodite näitajad haiglate järgi ja Tervise infosüsteemi aktiivravihaiglate andmed.