Ajakirja Sotsiaaltöö 1/2016 põhiteemaks on deinstitutsionaliseerimine

Ilmus ajakirja Sotsiaaltöö selle aasta esimene number. Numbris käsitletakse nii asutusest iseseisvasse ellu suundumist kui ka ennetavaid, inimeste vajadusel põhinevaid teenuseid kogukonnas.

Eestis, nagu ka mujal Euroopa Liidus on võetud suund deinstitutsionaliseerimisele (DI). Selle all mõeldakse igasuguse abivajadusega inimestele (psüühilise erivajadustega inimesed, puuetega inimesed, eakad jt) kogukonnapõhiste teenuste sihikindlat arendamist. Nende hulka kuuluvad nii asutustes elanud inimeste iseseisvasse ellu suundumist toetavad kui ka ennetavad teenused, mis hoiavad ära vajaduse institutsionaalse hoolduse järele.

• Katrin Tsuiman sotsiaalministeeriumist (SoM) selgitab DIga seotud muudatuste tausta ning tutvustab riikliku erihoolekande arendamise plaane.
• Marek Atonen (SoM) kirjutab erihoolekande taristu arendamise võimalustest uuel Euroopa Liidu eelarveperioodil.
• Tallinna Ülikooli lektor Zsolt Bugarszki toob näiteid isikliku eelarve ja otsetoetuste kasutamisest Ühendkuningriigis ja Soomes, kus puuetega inimestel võimaldati ise otsustada neile sotsiaalteenusteks eraldatud raha kasutamise üle.  
• Kuidas hooldekodus elanud vaimupuudega või psüühikahäirega inimestel õnnestus toetavate teenuste toel asuda elama kogukonnas, sellest rääkisid ajakirjale Tapa-Imastu DI projekti meeskonna liikmed.
• Kliendi vajadustest lähtuva teenuse ellukutsumisest kirjutab SA Autistika töö- ja tegevuskeskuse juht Sirje Norden.
• Numbris saab lugeda ka eakate seltsidaamiteenusest Viljandis ning omastehooldaja asendusteenusest Tallinnas, aga ka sellest, mida kujutab endast eakate perehooldusteenus Soomes.  
• Vajadust läheneda igale inimesele individuaalselt toonitab persooniloos ka Pahkla Camphilli Küla kultuurielu juht Katarina Seeherr.

Teised teemad

Lastekaitse juhtumikorraldusest sotsiaalteenuste ja -toetuste registris STAR kirjutab registri juht Katrin Pedastsaar (SoM), selgitades mõningaid enim küsimusi tekitanud punkte.

Sotsiaaltöö korralduse rubriigis tutvustatakse ka 1. juulist jõustuvat töövõime hindamist ja töövõimetoetuse maksmist; antakse ülevaade muudatustest abivahendite korraldusest riigi ja teenuseosutaja vaatevinklist ning teavitatakse kohalike omavalitsuse sotsiaaltöötajatele korraldatavast supervisioonist.

Judit Strömpl Tartu Ülikoolist tutvustab huvitavat paariaastatagust uurimust sellest, kuidas eri Euroopa riikide integratsioonipoliitikad peegelduvad immigranditaustaga noorte elulugudes.

SOS Lasteküla pakub juba teist aastat tuge ja hoolitsust saatjata alaealistele, kes on sõdade, katastroofide vm põhjuste tõttu saatnud Eestisse. Vestlusringis jagavad oma kogemusi selle teenuse osutamisega tegelenud töötajad.

Jane Rist uuris oma magistritöös naiste tõlgendusi paarisuhtevägivalla riski ja ohvristumise teguritest; perevägivallast kirjutab ka noorsoopolitseinik Dei Stein.

Triinu Toobal Tervise Arengu Instituudist tutvustab kohalikele omavalitsustele mõeldud alkoholipoliitika pilootprojekti.

Sotsiaaltöö on 1997. aastast ilmuv sotsiaalvaldkonna teadus-professionaalne ajakiri, mille eesmärk on aidata kaasa spetsialistide kvalifikatsiooni tõstmisele ja silmaringi laiendamisele.

Ajakiri ilmub neli korda aastas, selle väljaandmist toetab sotsiaalministeerium. Lisaks paberväljaandele ilmub 11 korda aastas Sotsiaaltöö tasuta elektrooniline uudiskiri.

Lisainfo:

• Regina Lind, ajakirja vastutav toimetaja, 659 3931, ajakiri@tai.ee
• Juta Teller, Tervise Arengu Instituut, 659 3970, juta.teller@tai.ee