Dr Vahur Valvere: üks alkoholitarvitamisest põhjustatud vähisurm päevas on liiga palju

Alkoholitarvitamisest põhjustatud pahaloomulise kasvaja tõttu peaaegu iga päev ühe inimese kaotamine on ääretult kurb statistika, sest tegelikult oleks need surmad suures osas välditavad.

Alkoholist põhjustatud kahju on suur rahvatervise probleem ja vähki peetakse alkoholist põhjustatud surmade (30%) peamiseks põhjuseks. Sellel järgnevad maksatsirroos, südame- ja veresoonkonna haigused ning vigastused. Võimalik, et me ühiskonnana ei taju seda nii selgelt, et alkohol suurendab vähi riski. Alkoholi tarbimisel ja tootmisel on pikk ajalugu ning seda on lausa peetud kultuuri osaks, mistõttu kas tahtlikult või tahtmata on pisendatud ka alkoholi tarvitamise varjukülgi. Samas on need inimkonda saatnud juba sajandeid.

Vaadates hoiatusi alkoholipudelite siltidel näeme piltmärke vanusepiiranguga, hoiatust rasedatele ning autojuhtidele. See kõik on õige, kuid tegelikkuses on piltlikult öeldes selle maakera sees peidus teine, veelgi suurem maakera. Me peaksime alkoholi puhul olema veelgi teadlikumad ja ettevaatlikumad.

Tõepoolest – alkoholi ja vähi seostest ikka aeg-ajalt räägitakse, aga sagedamini räägitakse elustiiliga seotud vähi riskifaktoritest, mille hulka lisaks alkoholile kuuluvad veel suitsetamine, vähene füüsiline aktiivsus ja ülekaal. Kindlasti väärib aga alkohol ka eraldi käsitlemist. On ju alkohol juba mainitud tubaka tarvitamise ja liigse kehakaalu kõrval kindlasti üks olulisemaid välditavaid vähi riskitegureid ja ta on klassifitseeritud esimese astme kantserogeenina nagu tubakas ja asbestki.

Alkoholi tarbimine põhjustab vähki mitmel põhjusel ja on väga tõenäoline, et erisugused vähkkasvajad tekivad eri põhjustel. Nii näiteks alkohol (etanool) kahjustab maksarakke ja põhjustab maksatsirroosi. Tsirroos kui vähieelne seisund võib aga suure tõenäosusega üle minna maksavähiks. Alkohol võib suurendada ka hormoonide (näiteks östradiooli) sisaldust ja see omakorda suurendab rinnavähi tekke riski. Ja nii edasi, ja nii edasi. Ammune stereotüüp alkohooliku maksast on küll õige, aga ainult osa tõest.

Praeguste teadmiste kohaselt põhjustab alkohol suu-, neelu-, kõri-, söögitoru-, rinna-, soole- ja maksavähki ning teadlased kinnitavad üha suurema veendumusega, et alkoholi tarvitamine on oluline riskifaktor ja et vähi suhtes ei ole olemas riskivaba alkoholitarvitamist. 

Kasvajate tekkes suurendavad riski kõik alkohoolsed joogid. Mis tahes jook – olgu see õlu, vein või kange alkohoolne jook – võib põhjustada vähki. Vähi tekke riski suurus on aga otseselt sõltuvuses tarvitatud alkoholi kogustest ja joogi alkoholi (etanooli) sisaldusest.

Igasuguses koguses regulaarne alkoholi tarvitamine suurendab vähiriski. Mida rohkem alkoholi tarvitada, seda suurem on ka vähi tekke risk. Loevad nii alkoholi tarvitamise sagedus kui kogused. Tarvitamise vähendamine või veel parem täielik loobumine alkoholist soodustab kindlasti vähiriski vähenemist. Lähtuda tuleks nn „tervest talupoja mõistusest“, sest harva tarbitud väikesed kogused tõstavad vähi tekke riski suhteliselt vähe. Ohtlik on see, kui tarbime alkoholi regulaarselt või episoodiliselt rohkelt.

Olles teadlik alkoholi ja vähi seostest on alati mõtet tarvitamist vähendada, sest alkohol ei pea vältimatult olema meie igapäevase elu osa. Alkoholi tarvitamisest loobumine või selle oluline piiramine vähendab vähiriske järk-järgult ja aastatega, kuid ei pruugi seda olenevalt kokkupuutest eluea jooksul täielikult kõrvaldada. Kindlasti vähenevad aga alkoholi tarvitamisest loobumisel ka teised tarvitamisega seotud kahjulikud tervisemõjud, mistõttu loobuda tasub ikkagi.

Ma ei mäleta küll oma praksisest juhuseid, kus alkoholist loobumine oleks toonud kaasa kiire tervenemise raskest haigusest, kuid alkoholist loobumine tõstab kindlasti haigete ravisättumust ja ravitaluvust ning parandab oluliselt ravi lõpptulemust. Valigem tervem ja pikem elu, sest 40% kõigist vähijuhtumitest on ennetatavad. Ka üks alkoholist põhjustatud vähisurm päevas on Eestis liiga palju.