Eelmisel aastal rinnapiima toidul olnud laste arv mõnevõrra vähenes
2022. aastal oli rinnapiimatoidul kolmekuuselt 81,6 protsenti, poole aastaselt 68,5 protsenti ja ühe aasta vanuselt 31 protsenti perearsti ja -õe jälgimisel olevast 13101-st kuni üheaastastest lapsest, selgus täna Tervise Arengu Instituudi (TAI) avaldatud statistikast.
Rinnapiima saavate laste osatähtsus on ligi veerandsajandi jooksul aasta-aastalt suurenenud ning püsinud alates 2016. aastast stabiilselt samal tasemel. Olgugi, et 2022. aasta näitajad olid varasemaga võrreldes veidi madalamad, sai 3. elukuul rinnapiima keskmiselt 82 protsenti imikustest ja 6. elukuul keskmiselt 70 protsenti imikutest. Ühe-aastaselt sai tavatoidule lisaks rinnapiima 31 protsenti perearstide jälgimisel olevatest kuni 1-aastastest lastest.
„Eestis kehtiva lapse tervise jälgimise juhendi järgi soovitavad lastearstid lisatoiduga harjutamist alustada juba enne kuuendat elukuud (22.–26. nädala vanuses), sest mõned imikud võivad vajada eakohaseks arenguks ja kasvuks lisatoitu enne kuue kuu vanuseks saamist. Üldjuhul ei vaja terve ajaline laps enne kuuendat elukuud peale D-vitamiini teisi vedelikke ja lisaaineid.“ selgitas TAI tervisestatistika osakonna analüütik Eva Anderson.
Üksnes rinnapiima saavate kuni kuue kuu vanuste laste osatähtsus on viimastel aastatel vähenenud 18 protsendini. Võrreldes kümne aasta taguse ajaga on ühe nädala vanuselt ainult rinnapiima saavate imikute osatähtsus 14 protsenti väiksem (2022. a – 80%). Kolmekuuselt üksnes rinnapiima saavate laste osatähtsus on selle ajaga vähenenud 9 protsenti (2022. a – 58%) ja kuue kuu vanuste osatähtsus ligi 24 protsenti (2022. a – 18%). Kui enne kriise olid üksnes rinnapiimaga toitmise näitajad stabiliseerunud, siis alates 2020. aastast on vaid rinnapiima saavate laste osatähtsus kõigi näitajate lõikes veelgi vähenenud.
„Ainult rinnapiima saavate laste osatähtsus on Eestis viimase kümnendi (2013–2022) jooksul järk-järgult vähenenud. Seevastu on suurenenud nende laste osatähtsus, kes saavad lisaks rinnapiimale piimasegu, teed, vett, mahla või muud toitu,“ kommenteeris Anderson. „See tähendab, et emad siiski ei lõpeta imiku toitmist rinnapiimaga, vaid teevad seda koos lisatoidu andmisega.“
Ülemaailmselt on augustikuu esimesed seitse päeva pühendatud imetamisele ja rinnapiimaga toitmisele, eesmärgiga rõhutada selle kasu nii imiku kui ema tervisele ja heaolule. Tänavune teemapüstitus "Luues muutusi töötavatele vanematele“ („Making a difference for working parents“) keskendub rinnaga toitmise ja vanema tööelu ühendamisele, tasustatud (vanema)puhkusele, toetava töökeskkonna ja võimaluste loomisele.
Andmed imikute rinnapiimaga toitmise kohta annavad ülevaate loomulikul toidul olevate laste osatähtsustest kuni aastaste laste seas. Tegemist on rahvusvahelise indikaatoriga, mida Maailma Tervishoiu Organisatsioon (WHO) peab vajalikuks jälgida. Imiku ja väikelaste toitmistavad esimesel kahel eluaastal mõjutavad otseselt lapse tervist ja arengut edaspidises elus. Väheneb oht ülekaalulisuse ja mitmete infektsioonide (kõrvapõletik, hingamisteede ja seedetrakti infektsioonid) tekkeks imikueas ja varases lapsepõlves.
Imikute rinnapiimaga toitmise statistika on avaldatud TAI tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis (tabelid SR90 ja SR91). Interaktiivse graafiku leiab siit.
