Eestis on viimase kümne aasta jooksul ravikindlustatute osatähtsus kasvanud 7 protsendipunkti võrra
2022. aastal moodustasid ravikindlustatud isikud Eesti elanikest 95,3% (mehed 94,3% ja naised 96,2%).
Vaadates eraldi ravikindlustatuid 20–59-aastaste hulgas (sest väikelastele, kooli- ja vanemaealistele on ravikindlustus reeglina tagatud) on viimase kümne aasta jooksul ravikindlustuse näitaja oluliselt tõusnud: 83,7%-lt 90,4%-ni. Ravikindlustatud meeste osa on kasvanud peaaegu üheteistkümne protsendipunkti võrra ja naiste seas kolm protsendipunkti ning kokku seitse protsendipunkti.
2022. aastal tõusis ravikindlustatute arv oluliselt nende hulgas, kellel ei ole püsivat aadressi Eestis. Eestisse saabus küll suur hulk Ukraina sõjapõgenikke, kuid elamisloa ja Eesti isikukoodi saanud Ukraina põgenikud ei ole siiski automaatselt Eestis ravikindlustatud, vaid elamisloa saamise järgselt saavad nad seda taotleda Eesti inimestega võrdsetel alustel ning üsna märkimisväärne osa on seda teinud. Ravikindlustusele on õigus näiteks üle ühe kuu kehtiva töölepingu alusel töötavatel inimesel või töötukassas arvele võetud töötul.
TAI tervisestatistika andmebaasis avaldati Eesti Haigekassa andmed ravikindlustatute kohta soo, vanuserühma ja maakonna järgi ning ravikindlustatute osatähtsus registreeritud elanikest 2022. aasta lõpu seisuga.
