Emakakaelavähk – ennetatav ning Eestis liiga palju surmasid põhjustav haigus
Emakakaelavähki haigestumus Eestis on üks Euroopa suuremaid. Lõviosa emakakaelavähi juhtudest on seotud inimese papilloomiviirusega (HPV) nakatumisega, mida saab ennetada sõeluuringus osalemise ja vaktsineerimisega.
Milline olukord aga täpsemalt Eestis emakakaelavähki haigestumises valitseb ning kui kaugel oleme me HPV vastu vaktsineerimise soovituslikust, 90% hõlmatusest?
Sõeluuring on aidanud Eestis emakakaelavähki haigestumust vähendada
Eestis diagnoositi 2020. aastal 115 emakakaealavähi esmasjuhtu ja 64 surmajuhtu. Võrreldes 2019. aastaga vähenes 2020. aastal emakakaelavähi juhtude arv lausa 30%, kuid vajab täpsemat analüüsi, kuivõrd oli nii märkimisväärne vähenemine seotud COVID-19 pandeemiast tingitud diagnoosimata jäämise või sõeluuringust tuleneva haigestumuse vähenemisega.
Eestis on emakakaelavähi sõeluuringut peetud 2006. aastast saati. Sõeluuring võimaldab tuvastada HPV nakkuse, tänu millele saab võimalikud rakumuutused ja vähieelsed seisundid avastada varakult, mil need on ravitavad. Sõeluuringu mõju emakakaelavähki haigestumisele on näha alates 2013. aastas, kust alates emakakaelavähki haigestumus on olnud langustrendis.
Iga kuues 30-aastane Eesti naine on nakatunud kõrge-riski HPV tüübiga
HPV on kõige tavalisem seksuaalsel teel leviv infektsioon maailmas. Suur enamus, lausa 85–100% emakakaelavähi juhtudest on seotud seotud HPV-ga. Tavaliselt areneb vähk 10–25 aasta jooksul pärast kõrge vähiriskiga HPV-ga nakatumist. HPV viirusi on üle 200 tüübi. Need jagunevad kõrge ja madala riski tüüpideks. 70–90% inimestest, kes nakatuvad HPV-ga on infektsioon asüptomaatiline ja laheneb 1 kuni 2 aasta jooksul iseenesest, kuid pikaaegne presisteeruv nakatumine kõrge-riski HPV tüvega võib põhjustada vähieelseid seisundeid ja pahaloomuliste kasvajate teket genitaalpiirkonnas ning suuõõnes. Madala riski tüübid võivad aga tekitada välissuguelundite kondüloome.
2021. aastal oli Eestis kõrge-riski HPV levimus 30–65-aastaste naiste seas 8,8%. Küll aga on varasemad uuringud näidanud, et nooremate naiste seas on levimus suurem. Näiteks 2005. aastal oli 18−35-aastaste naiste seas kõrge-riski HPV levimuseks 21%. Seda näitavad ka kõige värskemad uuringutulemused, kus 30-aastaste naiste seas on kõrge-riski HPV levimuseks 16,8%, mis on kolm korda suurem, kui kõrge-riski HPV levimus kõige väiksema levimusega vanuserühmas ehk 55-aastaste naiste seas (5,5%).
Kõrge-riski HPV tüübid 16 ja 18 on ligi 70% emakakaelavähi juhtude tekitajaks. Eestis oli 2021. aastal HPV16 kõige levinum (2,5%) individuaalne kõrge-riski HPV tüüp 30–65 aastaste naiste seas. HPV18 levimuseks oli 1,1%. HPV 31, 33, 35, 45, 52 ja 58 põhjustavad ligi 20% emakakaelavähi juhtudest, kuid nendest oli uuringu andmetes võimalik eristada vaid HPV 45 genotüüpi, mille levimus oli 0,4%.
HPV vastane vaktsineerimine on ohutu ja tütarlastele tasuta
Opurtunistiliku ehk tasulist vaktsineerimist on Eestis tehtud juba 2008. aastast. Eestis on end 2008−2017. aasta jooksul HPV vastu vaktsineerinud 10 364 inimest. 2018. aastal lisati HPV vaktsineerimine riiklikusse immuniseerimiskavasse, kus sihtrühmaks olid 12−14-aastased tütarlapsed. 2020. aastal vaktsineeriti vaid 12-aastaseid tütarlapsi ning alates 2021. aastast kuuluvad immuniseerimiskava raames vaktsineerimisele 12−14-aastased tütarlapsed. Tütarlapsed, kellele manustatakse HPV vaktsiini 1. doos 14-aastaselt, võivad vaktsineerimiskuuri lõpetada 15-aastaselt. Kõige kõrgema hõlmatusega on 2006. aastal sündinud tütarlapsed, kellest on 1. doosiga vaktsineeritud 72%.
Eestis on müügil kolm HPV vaktsiini Cervarix, Gardasil 4 ja Gardasil 9. Vaktsiinid erinevad selle poolest, kui mitme HPV tüvega nakatumist nad väldivad, kui palju vähieelseid ja vähi juhte saavad nad tõenäoliselt ennetada. Kõik vaktsiinid on näidanud väga kõrget tõhusust, efektiivsust ja ohutust. HPV vaktsiiniga on võimalik saavutada kõrgeim tõhusus, kui vaktsineerida end enne viirusega kokku puutumist. Vaktsiin on tõhus ka vanemates vanusgruppides ja ka pärast CIN2 ravi. Üldiselt piisab kahest vaktsiini doosist, kuid kuni 20-aastastele piisab ka ühest vaktsiinidoosist.
Vaktsineerimisega hõlmatus on Eestis liiga madal, et viirust ühiskonnast välja tõrjuda
Emakakaelavähk on ennetatav haigus ning selleks, et maailmast elimineerida emakakaelavähk on Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) seadnud kolm eesmärki riikidele. Esiteks on vaja saavutada 90% vaktsiiniga hõlmatus, et jõuda emakakaelavähi vastase immuunsuseni ühiskonnas. Soovitud vaktsiiniga hõlmatuse saavutamiseks peame adresseerima vaktsineerimisega seotud stigmasid ning kaasa aitaks ka sooneutraalne vaktsineerimine, sest HPV-st tingitud haigused ei ole ainult naiste terviseprobleem.
Teiseks on vaja vähemalt 70% sõeluuringuga hõlmatust. Seni kõrgeima uuringuga hõlmatuse oleme saavutanud eelmisel, 2022. aastal, kus emakakaelavähi osalemismääraks oli 58%. Ja viimaks on vaja, et vähemalt 90% naistest emakakaelavähieelsete muutustega või invasiivse vähidiagnoosiga jõuaks ravile. Eestis on suurimaks probleemiks pikad ooteajad, mida pikem on ajaperiood vähist tingitud sümptomite tekke ja ravi alguse vahel, seda lühem on patsientide elulemus.
Artikkel põhineb 27.10.2023 toimunud TAI teadusseminari „Terve elu algus“ Dolores Eametsa ettekandel "Emakakaelavähki haigestumine ja HPV vastu vaktsineerimine"