Kohalike omavalitsuste tegevustest rahvatervishoiu valdkonnas paistab üha enam süsteemsust ja andmetel tuginevat otsustamist
2023. aasta sügisel tegi Tervise Arengu Instituut (TAI) Eesti kohalike omavalitsuste juhtide ja valdkondlike spetsialistide seas uuringu, et analüüsida rahvatervishoiu ning turvalisuse valdkondade juhtimise ja arendamise seisu.
Kohalikel omavalitsustel on oluline roll elanike tervise edendamisel ning turvalisuse tagamisel. Selleks, et nendes valdkondades toimuks järjepidev areng, on oluline, et otsuseid tehtaks parimale olemasolevale teadmisele tuginedes, KOV-is oleks olemas piisav valdkondi tundev tööjõud ning olemas oleks ka juhtide toetus. Selgus, et üle 70% juhtidest ja spetsialistidest usub, et kohalikul omavalitsusel (KOV) on paikkonnas rahvatervishoiu kujundamises keskne roll, kuid rahaliselt endale nii suurt koormust võtta ei suudeta – peamise takistava tegurina (66% juhtidest) valdkonna arendamisel peetakse just finantsvahendite nappust.
Aastatel 2021–2022 KOV-is päevakorral olnud teemadest tegeleti kõige sagedamini inimeste liikumisharrastuse, vaimse tervise ning tervishoiu- ja/või sotsiaalteenuste arendamisega. Ajas on vähenenud teavitustegevuste osatähtsus ja suurenenud pikaajalisemate ennetus- ja edendustegevuste elluviimine. Ühtlasi on infoallikate ning ennetustegevuste ja teenuste valikul tunnetuslike ja kogemuslike aspektide kõrval muutunud samaväärselt oluliseks paikkonnapõhised andmed ning tegevuste mõju hindavad uuringud. Kuigi kohalike ekspertide kogemused ja sihtrühma arvamused on olulised, siis otsusetegemist peavad toetama ka faktid ja tõendus.
TAI paikkondade tervisedendamise valdkonna juht Triinu Purru: „Äärmiselt hea meel on näha, et omavalitsuste rahvatervishoiu valdkonna tegevustest paistab üha enam välja süsteemsust ja andmetel tuginevat otsustamist. Inimeste käitumise muutmiseks ainult teavitustegevustest ei piisa – seda enam on rõõmustav, et üha rohkem omavalitsusi ja nende allasutusi on leidnud ja suutnud säilitada ka majanduslikult keerulisel ajal eelarvevahendeid pikaajalisemate ja tõendatuse tasemega ennetustegevuste elluviimiseks. Ilma ilustamata – pikk tee on veel minna, et universaalsed ennetustegevused nagu näiteks koolipõhine ennetusprogramm VEPA, kiusuennetusprogramm KiVA, Vaikuseminutid, vanemlusprogramm Imelised aastad või Gordoni perekool oleksid kõigile sihtrühma esindajatele kättesaadavad. Nii ministeeriumid oma allasutustega kui ka kohalik tasand on teinud viimastel aastatel selle nimel olulisi pingutusi, mis on kandnud vilja.“
Märgatavalt oli paranenud juhtide teadlikkus „Tervis igas poliitikast“ põhimõttest ning selle rakendamine. Tervis igas poliitikas põhimõte rõhutab, et mitmed tervist oluliselt mõjutavad tegurid (näiteks haridus, sotsiaal, majandus, keskkond) tulevad tervisesektorist väljast poolt, mistõttu on vaja kõikide poliitikavaldkondade kujundamisel ja elluviimisel arvestada selle mõju tervisele. 31% juhtidest ja 30% spetsialistidest vastas, et tema KOVis rakendatakse põhimõtet „Tervis igas poliitikas“. 2020.aastal olid vastavad näitajaid vaid 8% ja 6%.
Veidi üle poolte juhtidest (54%) pidas ennast elanike tervise ja turvalisuse edendamisel eestkõnelejaks ning see on võrreldes 2020. aasta uuringuga natukene vähenenud. Enimlevinud takistusena eestkõneleja rolli võtmisel nimetati ajaressursi vähesust.
Omavalitsuste tasandil tervise- ja heaoluprofiili (THP) koostamine ja uuendamine on haldusreformi järel olnud pigem väheaktiivne – 42% vastanud spetsialistidest tõi välja, et neil on vähemalt korra see koostatud ja/või ka uuendatud. 15% märkis, et neil on see plaanis lähiajal. Teisalt toodi korduvalt välja, et maakondades liigutakse üha enam sisult kvaliteetsemate ning tugeva kaasamisprotsessi käigus loodud maakonna tervise- ja heaoluprofiilide suunas, mis hõlmavad ka omavalitsuste vaadet.
„Üleriigiliste kärpeplaanide valguses on erakordselt oluline silmas pidada, et ennetustöö saavutab oma mõju, kui seda on võimalik ellu viia pikaajaliselt ja järjepidevalt. Kõige efektiivsem ja kulutõhusam on universaalne ennetus, mis aitab tulevikus olulisel määral raha säästa. Ma väga loodan, et rasketes oludes suudavad nii riigi kui kohaliku tasandi otsustajad hoida kainet mõistust ja pikaajalist vaadet ning säilitada eelarvevahendid neile ennetustegevustele, mille osas on positiivne mõju kinnitust leidnud,“ sõnas Purru.
Uuring viidi ellu Norra toetusest 2014.–2021. aastal rahastatud projekti „Rahvatervise valdkonna võimekuse ja kompetentside suurendamine kohalikes omavalitsustes“ toel. Uuringut korrati rahastusperioodi lõpus, st 2023. aasta teisel poolaastal.
Uuringu eesmärk oli saada ülevaade rahvatervishoiu ja turvalisuse valdkonna olukorrast omavalitsustes.