Kuidas muuta emakakaelavähi ennetamine veel tõhusamaks?
Tartu Ülikooli rahvatervishoiu erialal kaitsti sel aastal kolm emakakaelavähi teemat käsitlevat magistritööd, mille eesmärk oli selgitada, miks püsib emakakaelavähi haigestumus Eestis suur ja leida uusi lahendusi vähiriski vähendamiseks.
„Uuringutulemused kinnitasid, et sõeluuringul osalemine aitab emakakaelavähki ära hoida. Paraku osalevad Eestis sõeluuringul vähem just naised, kellel on muudest põhjustest tingitult suurem vähirisk. Ühe võimalusena osalusmäära tõstmiseks uuriti, kas Eestis saaks kasutusele võtta HPV kodutestimise, mis võimaldaks naistel sõeluuringu proovi anda mugavamalt. Uuring andis lootustandvaid tulemusi ja lähitulevikus katsetatakse kodutestimist juba sõeluuringu raames,“ selgitas Kaire Innos Tervise Arengu Instituudi epidemioloogia ja biostatistika osakonnast, kus uuringud läbi viidi.
Hoolimata juba 2006. aastal alanud organiseeritud emakakaelavähi sõeluuringuprogrammist on Eesti emakakaelavähi haigestumus ja suremus ühed suuremad Euroopas. Hästi organiseeritud rahvastikupõhine emakakaelavähi sõeluuring on üks olulisemaid ennetustegevusi, mille tulemusel on mitmetes riikides emakakaelavähi haigestumus ja suremus oluliselt vähenenud.
Inimese papilloomiviirusega ehk HPV-viirusega nakatumise tagajärjel tekkiv emakakaelavähi eelne seisund võib kesta 10–15 aastat ning selle varajane avastamine ja õigeaegne ravi aitab vähi tekke ära hoida. Eestis oli emakakaelavähi sõeluuringu esmastestina kasutusel kuni eelmise aasta lõpuni rakumuutusi tuvastav Pap-test ja alates 2021. aastast toimus üleminek HPV NAT testile, mis on hinnatud tõhusamaks esmaseks sõeltestiks. Lisaks on vähi sõeluuringutele alates sellest aastast oodatud ka ravikindlustamata inimesed.
Pap-testi tegemine ja sellega seotud tegurid
Pap-testi teinud naiste osakaal suurenes Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu käigus aastatel 2004–2020 kogutud andmetel märgatavalt. Kui 2004. aastal oli elu jooksul Pap-testi teinud vaid napilt üle poole küsitluses osalenud 25–64-aastastest naistest (51,1%), siis 2020. aastal juba pea neli viiendikku (86,8%). Pap-testi teinud naiste osakaal suurenes kõigis vanuse-, rahvuse- ja hariduserühmades ning Pap-testi olid pigem teinud vanemad, eesti rahvusest, paarisuhtes olevad või olnud, kõrgharidusega ning töötavad naised.
Pap-testi tegemise mõju emakakaelavähi riskile
Esmakordselt Eestis uuriti emakakaelavähi riski isikupõhiselt, kasutades juhtkontrollkavandit. Uuringus võrreldi Pap-testi tegemist viimase seitsme aasta jooksul 1439 emakakaelavähi diagnoosiga naisel ja 4317 tervel kontrollisikul. Uuringutulemused näitasid, et Pap-testi tegemine vähendab oluliselt emakakaelavähi riski. Võrreldes Pap-testi teinud naistega oli testi mitte teinud naistel kaks ja pool korda suurem risk haigestuda emakakaelavähki. Emakakaelavähi risk oli ühtlasi suurem noorematel, madalama haridusega, lesestunud või lahutatud ning katkenud ravikindlustusega naistel. Samuti oli vähirisk suurem Lääne-, Kesk- ja Kirde-Eestis elavatel naistel võrreldes Põhja-Eestis elavate naistega.
HPV kodutestimise teostatavusuuring
Uuringus pakuti 12 000 naisele, kes ei olnud pikka aega emakakaelavähi sõeluuringus osalenud, võimalus teha kodus test HPV nakkuse kindlakstegemiseks. Uuringus said võimaluse oma tervise kontrollimiseks ja vajadusel raviks ka ravikindlustamata naised.
Tulemused näitasid, et HPV kodutestimine on Eestis teostatav ning võeti emakakaela¬vähi sõeluuringus pikka aega mitteosalenud naiste poolt hästi vastu. Kodutestimises osales ligikaudu viiendik kutsutud naistest. Osalusmäär sõltus oluliselt sellest, kas kodutest saadeti uuringusse kutsutud naistele postiga koju (27%) või pakuti kodutesti komplekti veebipõhist tellimise võimalust (11%).
Kodutestimine hinnati lihtsaks ja mugavaks ning valdav enamus uuringus osalenud naistest eelistab kodutesti ka edaspidi kasutada. Kodutestimises osalemine oli seotud piirkonna, kodakondsuse ja haridustasemega. Võrreldes Tallinnas elavate naistega oli mujal Harjumaal elavatel naistel suurem tõenäosus kodutestimises osaleda. Võrreldes Eesti kodakondsusega naistega osalesid muu riigi ja määratlemata kodakondsusega naised ning madalama haridustasemega naised väiksema tõenäosusega kodutestimise uuringus. HPV viirus tuvastati 10%-l naistest, kes said koheselt võimaluse teha lisauuringuid ja vajadusel saada ravi.
Uuringud tehti Tervise Arengu Instituudis, koostöös Tartu Ülikooli ja Eesti Haigekassaga. Magistritööd on kättesaadavad: https://dspace.ut.ee/handle/10062/57175?locale-attribute=et