Majanduslik toimetulek mõjutab inimeste tervist ja tervisekäitumist
Kuigi eestlaste keskmine oodatav eluiga on kõigi aegade kõrgeim, peavad inimesed suure osa oma elust võitlema mõne haigusega. Ennetatavaid surmasid oli Eestis 2023. aastal ligi 3000 ning suuresti eluviisist tingitud haigused põhjustavad riigile aastas sadadesse miljonitesse ulatuvat kulu. Tervise Arengu Instituut (TAI) avaldas täna rahvastiku tervise aastaraamatu, mis koondab kokku olulisemad rahvastiku tervise ja tervisekäitumise näitajad, võttes erilise tähelepanu alla toitumise.
Eestis on ennetatavate surmade arv EL-i keskmisest kõrgemal tasemel. Kuigi ennetatavate surmade hulk on viimase kümnendi jooksul langenud 12% võrra, on see arv Eestis EL-i keskmisega võrreldes 1,5 korda suurem. Südame- ja veresoonkonna haigused ning vähk on Eestis peamised surmapõhjused ja tingivad ka suure haiguskoormuse. Sealjuures on ülekaalu ja rasvumisega seotud tervisekaotus, samuti sellega kaasnev majanduslik mõju, muutumas üha teravamaks probleemiks.
„Ülekaal ja eriti rasvumine suurendab märkimisväärselt südame- ja veresoonkonnahaigustesse ja diabeeti, aga ka vähki haigestumise riski. Liigne kehakaal lapseeas jääb aga sageli püsima ka täiskasvanuna. Seetõttu on eriti oluline pöörata normaalkaalus püsimisele ja tasakaalustatud toitumisele tähelepanu juba varases eas,“ sõnas TAI direktor Annika Veimer. „Vaadates otsa kõige värskematele rahvastiku tervisekäitumise andmetele näeme, et ennetusega tuleb tegeleda kohe, et mitte lõivu maksta hiljem,“ lisas Veimer.
Mitmekesine, regulaarne ja tasakaalustatud toitumine on tervisliku kehakaalu säilitamisel või saavutamisel võtmetähtsusega tegur. Suur osa Eesti elanikest aga ei toitu soovitustele vastavalt, eriti majanduslikult kehvemini toimetulevad tööealised inimesed. Samuti söövad mehed, nooremad ja toimetulekuraskustes inimesed ebaregulaarsemalt.
Lihtsustatult saab öelda, et poolte Eesti 16–64-aastaste elanike toitumine vastab vaid vähesel määral toitumissoovitustele (58% meestest ja 47% naistest). Sealjuures on soovitustele mittevastav toitumine rohkem levinud lastega kui lasteta leibkondades (55% vs. 49%) ja toimetulekuraskustega leibkondades (55%). Vähem mitmekesiselt toituvad sagedamini mehed (46% mehed vs. 42% naised) ning noored 16–24-aastaste vanuserühmas (51,5%).
Esimese kuni seitsmenda klassi õpilastest sööb iga päev midagi igast põhitoidurühmast vähem kui viiendik õpilastest. Tasakaalustatud toitumiseks võib pidada ka selliseid harjumusi, kui paaril päeval nädalas piirdutakse vaid taimse toiduga või jääb päeval-paaril nädalas mõnest muust toidurühmast toit söömata – selliselt toituvad umbes pooled õpilased. Ka laste puhul mängivad toitumisharjumuste puhul rolli sotsiaaldemograafilised tegurid nagu elukoht, vanemate haridustase, aga ka perestruktuur ja kodune keel.
Tervist toetavate toiduvalikute tegemisel mängib lisaks sotsiaalmajanduslikele teguritele suurt rolli toidukeskkond, inimeste üldine tervisealane kirjaoskus ning toidukaupade reklaam ja turundus, millest viimane mõjutab eriti lapsi. Tasakaalustatud toitumist toetavatest poliitikameetmetest on Eestis heal tasemel vaid avalikkuse teadlikkuse tõstmisele suunatud tegevused. See tähendab, et enamik Eestis kehtivatest poliitikatest on suunatud üksikisikute käitumise mõjutamisele, mitte keskkonna muutmisele ning omavad kogu rahvastiku vaates väiksemat mõju.
„Ennetuses ei piisa vaid inimeste teadlikkuse tõstmisest – selleks, et päriselt muutust luua, on vaja kasutada maksupoliitika hoobasid, reguleerida toodete turundamist, muuta toitude koostist ning teha lasteaedades ja koolides kättesaadavaks tõendatud tulemuslikkusega ennetustegevused,“ sõnas Veimer. „Erinevalt teadlikkust suurendavatest tegevustest võib keskkonna muutmine mõjutada rohkem just majanduslikult keerulisemas olukorras inimeste valikuid. See kehtib nii toitumise ja kehalise aktiivsuse puhul, aga keskkond mõjutab ka näiteks alkoholi ning tubaka- ja nikotiinitoodete tarvitamist,” lisas Veimer.
Rahvastiku tervise aastaraamatuga saab täismahus tutvuda TAI kodulehel.