Mammograafia sõeluuringute arv Eestis kasvab vähehaaval kolmandat aastat

Uuritud patsientide arv suurenes 2%. Mammograafia sõeluuringute arv on viimasel kolmel aastal Eestis vähehaaval kasvanud.

Röntgenuuringuid tehti eelmisel aastal 834 637 korda, mis on 2% vähem kui 2018. aastal.

2019. aastal tehti 38 501-le patsiendile 66 982 menetlusradioloogia protseduuri (biopsiad, punktsioonid, radiofrekvents-ablatsioonid ja angiograafiad), mis on 11% rohkem kui 2018. aastal.

Endoskoopiliste uuringute arv suurenes võrreldes 2018. aastaga 14%. Kõige suurem (üle 3 korra) on tõus olnud laste nina, kõri, suu ja neelu uuringute osas.

Taastusravi protseduuride arv on kahel viimasel aastal võrreldes eelmisega vähenenud 3%. Suurima osa taastusravist (35%) moodustab füsioteraapia, mille protseduuride arv suurenes aastaga 2%.

Laboratoorsete uuringute absoluutarv ja kordaja on viimasel neljal aastal pidevalt tõusnud. Suurim kasv oli 2019. aastal immuunuuringute osas (nagu ka 2017. aastal), mida võrreldes eelneva aastaga tehti 8% rohkem.

2019. aasta lõpu seisuga oli tervishoiuteenuse osutajate kasutuses 25 kompuutertomograafi, 19 magnetresonantstomograafi, 14 mammograafi, 11 angiograafi, 7 kiiritusraviseadet, 3 gammakaamerat, 3 positronemissioonitomograafi, 3 litotripsiaseadet, 370 hingamisaparaati, 204 narkoosiaparaati, 150 hemodialüüsiaparaati ja 5 barokambrit. Loetletud seadmetest ligi 87% olid kasutuses haiglates. Võrreldes 2018. aastaga on tervishoiuteenuse osutajate kasutusse lisandunud 1 magnetresonantstomograaf, 5 hemodialüüsi aparaati, 11 narkoosiaparaati ja 20 hingamisaparaati.

Tervisestatistika ja -uuringute andmebaasis on kättesaadavad 2019. aasta diagnostiliste uuringute ning taastusravi- ja hemodialüüsi protseduuride ning kõrgtehnoloogiliste seadmete andmed ning eraldi on radioloogia kokkuvõte ning seadmed välja toodud haiglavõrgu arengukava haiglate (tabelid HH06 ja HH09) järgi.