Mis suurendab võimalust vaimse tervise probleemideks, enesevigastamiseks või uimastite tarvitamiseks?

2022. aastal testiti Eestis Hooliva Kogukonna Noorteuuringut – kohalikule tasandile mõeldud riski- ja kaitsetegureid ning nendega seotud tagajärgi mõõtvat küsimustikku. Tulemustest selgub, millised mõõdetud tegurid prognoosivad enim probleeme ja kuhu suunata ressursid ennetuses.

Uimastite proovimine

Uimastite proovimise tõenäosust mõjutavad oluliselt nii sõprade käitumine, vanemate hoiakud, kui noore sotsiaalsed oskused ja teda ümbritsev laiem keskkond. Näiteks on õpilased, kelle sõbrad tarvitavad alkoholi, tubakatooteid ja narkootikume, proovinud sigarette või e-sigarette 3–5 korda tõenäolisemalt ning kanepit lausa üheksa korda tõenäolisemalt kui teised. Samuti on uimastite proovimine suurem õpilaste hulgas, kes kuuluvad sõprade kampa, kellega on osaletud keelatud tegevustes. Oluline on ka uimastite kättesaadavus naabruskonnas ja vanemate hoiakud ehk see, kui valeks peavad lapsevanemad uimastite tarvitamist. Uimastite proovimisest hoiduda aitavad aga head sotsiaalsed oskused ja suhted koolis ning osalemise võimalused ehk kaasatus nii kooli- kui pereelus.

Vaimse tervise probleemid ja enesevigastamine

Vaimse tervise probleemide ja enesevigastamise puhul on oluline last ümbritsev keskkond – nii suhted, hoiakud, käitumisviisid ja kogetud olukorrad peres, koolis ja sõprade seas kui ka laiemas kogukonnas. Näiteks on vaimse tervise probleemide esinemise tõenäosus üle nelja korra suurem õpilastel, kelle peres esineb tihti konflikte ja kelle majanduslik olukord on kehv. Samuti esineb rohkem probleeme neil, kes ei tunneta suurt seotust oma kooli või kogukonnaga ehk kellele ei meeldi oma elupiirkond või koolis käimine ning kelle jaoks koolitöö ei tundu huvitav, mõttekas või kasulik ning neil, kelle sõpradel esineb samuti vaimse tervise probleeme. Probleemide eest aitavad kaitsta head suhted, tunnustamine ja osalemise võimalused kodus, koolis ja kogukonnas.

Riskikäitumine

Riskikäitumise all uuriti tegevusi nagu varastamine, vägivaldne käitumine, politseile vahele jäämine või joobes juhiga autos sõitmine. Sarnaselt uimastite proovimisele olid ka siinkohal olulised sõprade käitumine ja vanemate hoiakud ehk kui valeks vanemad sellist käitumist pidasid. Kaitseteguritest paistis välja seotustunne peres, ehk tunne, et vanematega ollakse lähedane ja nendega saab oma mõtteid ja tundeid jagada. Lisaks on olulised noore sotsiaalsed oskused ning osalemise võimalused peres – vähem riskikäitumist esineb õpilastel, kes veedavad perega rohkem aega koos ja kes saavad rääkida kaasa oma elu puudutavates otsustes. Samuti on tähtsad head suhted ja tunnustamine koolis, näiteks see, et klassikaaslastele meeldib üksteisega koos olla, ning et õpetajad kuulavad õpilasi ning märkavad ja tunnustavad, kui nad midagi hästi teevad.

Probleemide ennetamine

Tulemustele toetudes tasub koolides mõelda läbi, kuidas toetada õpilaste võimalust koolielus aktiivselt kaasa lüüa, panna senisest rohkem rõhku positiivse tagasiside andmisele ning arendada häid suhteid toetavat koolikliimat. Vanemahariduses tasub keskenduda oskustele, kuidas last kaasata ja tunnustada, kuidas kehtestada tõhusalt piire ja reegleid (sh riskikäitumise osas) ning kuidas lahendada konflikte. Kogukondades oleks kasulik suunata ressursid muuhulgas uimastite kättesaadavuse vähendamisele ja meeldiva ning turvalise elukeskkonna kujundamisele. Selle abil on võimalik vähendada tõenäosust mitmesuguste keeruliste probleemide välja kujunemiseks ja süvenemiseks.

Täpsemalt tutvustab uuringu tulemusi infograafika.

Eike Siilbek, Tervise Arengu Instituudi vanemspetsialist