Narkootikume süstivate elanike keskmine vanus Tallinnas kasvab ja vajadus teenuste järele on endiselt suur
Tervise Arengu Instituut (TAI) avaldas 2022. aastal Tallinnas narkootikume süstivate inimeste seas elluviidud uuringu tulemused. Uuringus osales 101 inimest, kellest enamik oli süstinud kauem kui 11 aastat ja pooled enam kui 19 aastat. Osalejad olid viimase nelja nädala jooksul süstinud peamiselt amfetamiini (67%) ja fentanüüli (29%). Uuringus osalejad alustasid süstimisega keskmiselt 21-aastaselt ja 45% uuritavatest olid HIV-positiivsed, 92% C-hepatiiti ja 11% B-hepatiiti nakatunud.
TAI teeb narkootikume süstivate inimeste hulgas uuringuid kavakindlalt, et hinnata nakkushaiguste levimust ja anda ülevaade narkootikumide süstimisega seotud riskikäitumisest. Samuti selleks, et kirjeldada kokkupuuteid erisuguste teenustega.
Varasemate uuringutega võrreldes on kasvanud nii uuritavate keskmine vanus kui ka süstimise staaž. Seega on tegu vananeva sihtrühmaga, kus vähem kui kaks aastat narkootikume süstinute osatähtsus on aastatega vähenenud oluliselt. Vanuse kasvades ja pikaajalise süstimisstaažiga kaasnevad mitmesugused terviseprobleemid, mis suurendavad vajadust täiendavate tervishoiu- ja sotsiaalteenuste järele.
Uuringu üks autor, TAI vanemteadur Sigrid Vorobjov kommenteeris uuringu tulemusi: „Olukord narkootikume süstivate inimeste seas ja vajadus teenuste järele võib muutuda kiiresti. 2023. aastal sagenesid oluliselt üledoosisurmad ja seetõttu peame olema senisest rohkem valmis ka uuringu sihtrühma kuuluvatele inimestele abi andma“.
Turvalisem seksuaalelu aitaks ennetada nakkushaiguste levikut
Narkootikumide süstimisega seotud riskikäitumisele lisaks on seksuaaleluga seotud riskikäitumine oluline tegur, mis mõjutab vere ja sugulisel teel levivate nakkushaiguste levikut. Uuringu analüüside põhjal olid 2022. aastal 45% uuritavatest HIV-positiivsed, 92% nakatunud C-hepatiiti ja 11% B-hepatiiti. Enamik neist, kes on enda sõnul HIV-positiivsed, võttis uuringu ajal antiretroviirus- ehk ARV-ravimeid.
Viimase aasta jooksul püsipartneriga vahekorras olnutest kolmandik teadis, et partner on HIV-positiivne ja/või nakatunud viirushepatiiti. Ligi kümnendik, kes ise olid HIV−positiivsed, ei kasutanud kondoomi, kuigi teadsid, et nende püsipartner on HIV−negatiivne.
Sigrid Vorobjov rõhutas: „Oluline on mittenakatunute regulaarne testimine ja nõustamine. Kui oma HIV-nakatumisest oli suurem osa uuringus osalejatest teadlik, siis vähem oldi teadlikud viirushepatiitidesse nakatumisest. Peame pingutama, et ka nende nakkuste puhul oleks testimine kergesti kättesaadav ja selle vajalikkust mõistetaks“.
Uuringusse ei õnnestunud inimesi kaasata soovitud hulgal
Uuringu puuduseks on uuritavate väike arv, mis mõjutab tulemuste üldistatavust. Kavandatud 350 uuritava asemel oli võimalik uuringusse kaasata kolm korda vähem uuritavaid. Pärast uuringu elluviimist on oluliselt enam surmasid üledoosi tõttu, mis on seotud tugevatoimeliste sünteetiliste opioidide kasutamisega ja varasemast enam on nõudlust kahjude vähendamise ja teiste teenuste järele. 2024. aasta I poolaastal avaldab TAI ka sarnase, 2023. aasta sügisel Narvas korraldatud uuringu tulemused.
Eestis töötavad sõltuvusravi ja kahjude vähendamise keskused, kust on võimalik saada infot ja abi. Kahjude vähendamise keskustest saab ka ettevaatlikumale tarvitamisele suunavat nõu ja vajaduse korral steriilseid süstimistarvikuid. Samuti on kättesaadav sotsiaaltöötaja ja psühholoogi abi. Eestis töötab ka ööpäevaringne tugiliin. Helistades numbril 641 4110 või lühinumbril 1747, kirjutades vestlusaknasse veebilehel www.narko.ee või saates e-kiri aadressil 1747@narko.ee, on võimalik saada abi. Teenuste kontaktid on avaldatud veebilehel www.narko.ee.