TAI: 2020. aastal diagnoositi Eestis 8225 vähi esmasjuhtu

Lastel vanuses 0–14 aastat diagnoositi 2020. aastal 26 pahaloomulist kasvajat. Haigestumus suureneb vanusega. Kui alla 35-aastastel diagnoositi vähem kui 100 vähijuhtu 100 000 inimese kohta, siis 75-aastastel ja vanematel esines umbes 2200 vähijuhtu 100 000 inimese kohta. Üle kolmandiku (34%) kõigist vähi esmasjuhtudest diagnoositi üle 75-aastastel inimestel.

Kokku registreeriti 2020. aastal 9% vähem vähijuhte kui 2019. aastal. Enim vähenes nahavähijuhtude arv – nii nahamelanoomi kui ka mittemelanoomi juhtude arv vähenes 20%. Rinna- ja jämesoolevähi juhtude arv vähenes 8%, eesnäärmevähijuhtude arv 7%.

„Sellise languse peamiseks põhjuseks võib pidada 2020. aastal alanud COVID-19 pandeemiat, mistõttu mitmed plaanilised tervishoiuteenused, sh sõeluuringud olid piiratud. Seetõttu võis väheneda nii sõeluuringutel, juhuleiuna kui ka kergemate sümptomitega vähijuhtude diagnoosimine. Emakakaelavähi juhtude arv vähenes 29%, ent vajab täpsemat analüüsi, kas vähenemine võib olla seotud diagnoosimata jäämise või haigestumuse vähenemisega,“ kommenteeris TAI vähiregistri juht Margit Mägi.

2020. aastal toimunud muutuste täpsemaks hindamiseks on vajalik järgnevate kuude jooksul vähiregistri andmete detailne analüüs paikmete, vanuserühmade ja staadiumite lõikes.

Tervisestatistika ja -uuringute andmebaasi lisati Eesti vähiregistri andmetel põhinev statistika 2020. aastal diagnoositud pahaloomuliste kasvajate kohta ning uuendati andmeid alates 2011. aastast. Andmebaasist on kättesaadavad 1968.–2020. aasta esmasjuhtude arv paikme, soo ja vanusrühma järgi, samuti paikme, soo ja maakonna järgi ning vastavad haigestumuskordajad 100 000 inimese kohta. Täpsem teave vähiregistri kohta on leitav TAI kodulehel.