TAI vähiraport: COVID-19 piirangud mõjutasid vähi diagnoosimist
Kuigi Eestis diagnoositavate vähijuhtude absoluutarv on pikaajalises vaates tõusutrendis, registreeriti 2020. aastal ligi 7% võrra vähem vähijuhte kui aasta varem. Languse peamiseks põhjuseks võib pidada alanud COVID-19 pandeemiat, mille tõttu olid mitmed plaanilised tervishoiuteenused ja sõeluuringud piiratud, tõdeti Tervise Arengu Instituudi (TAI) värskelt avaldatud raportis „Vähk Eestis: haigestumus 2020, elulemus 2016–2020 ja hematoloogilised kasvajad 2011–2020“.
Kõige rohkem vähenes emakakaelavähi, nahamelanoomi, rinna-, jämesoole- ja eesnäärmevähi juhtude arv.
TAI iga-aastases raportis, mis tugineb Eesti Vähiregistri andmetele, oli sel korral vaatluse all 2020. aasta vähihaigestumus, samuti vähielulemus aastatel 2016–2020 ning lisaks uuriti esimest korda põhjalikumalt hematoloogiliste kasvajate esinemist.
2020. aastal registreeriti Eestis kokku 8342 vähi esmasjuhtu, millest 4236 diagnoositi meestel ja 4106 naistel. Kõige sagedamad pahaloomulised kasvajad meeste seas olid eesnäärme- ja kopsuvähk, mis moodustasid vastavalt 25% ning 14% kõigist vähi esmasjuhtudest. Naiste hulgas diagnoositi kõige sagedamini rinnavähki ja naha mittemelanoomi, vastavalt 19% ja 18% esmasjuhtudest.
2019. aastaga võrreldes vähenes nahamelanoomi juhtude arv 20%. Rinna- ja jämesoolevähi juhtude arv vähenes ligi 8% ning eesnäärmevähi puhul oli näha 7% langust. Emakakaelavähi juhtude arv vähenes lausa kolmandiku võrra, ent vajab täpsemat analüüsi ja pikaajalisemat jälgimist, kuivõrd see oli seotud pandeemiast tingitud diagnoosimata jäämise või ennetustegevusest tuleneva haigestumuse vähenemisega.
Pikaajalises vaates on pahaloomuliste kasvajate esmasjuhtude absoluutarvu suurenemine seotud eeskätt rahvastiku vananemisega – rohkem kui kolmandik kõigist juhtudest diagnoositi üle 75aastastel inimestel. Nooremates vanuserühmades esineb naistel vähki rohkem kui meestel, ent alates 55. eluaastast ületab meeste haigestumuskordaja märgatavalt naiste oma. Lastel vanuses 0–14 eluaastat diagnoositi 2020. aastal 26 pahaloomulise kasvaja esmasjuhtu, neist kõige sagedasem oli nii poiste kui tüdrukute seas leukeemia.
„Vähi teke ja areng on pikaajaline protsess, mistõttu on kasvaja võimalikult varane diagnoosimine prognoosi seisukohalt väga oluline. Paraku jõutakse Eestis diagnoosimiseni sageli alles siis, kui vähk on juba levinud algkoldest kaugemale,“ selgitas TAI vähiregistri analüütik Mari-Liis Zimmermann. 2020. aastal diagnoositi ligi pooltel patsientidel lokaalne kasvaja, ent umbes 20% mees- ja 15% naissoost patsientidel leiti kaugmetastaasid juba haiguse diagnoosimise ajal. Kõige murettekitavamaks paikmeks võib pidada kõhunäärmevähki, kuna ligi pooltel nii mees- kui naissoost patsientidel oli see diagnoosimise hetkeks andnud kaugmetastaase teistesse organitesse. Rinnavähi korral vähenes I staadiumis diagnoositud juhtude osakaal – 2019. aastal oli see 37%, aga 2020. aastal 31%. Positiivse leiuna on 2019. aastaga võrreldes veidi suurenenud I staadiumis diagnoositud kopsuvähi ja nahamelanoomi juhtude osakaal ning IV staadiumis diagnoositud käär- ja pärasoolevähi juhtude osakaal on veidi vähenenud.
2021. aastal kinnitatud Eesti vähitõrje tegevuskava 2021–2030 üheks eesmärgiks on viia vähipatsientide elulemusnäitajad paikmeti samale tasemele kui Põhjamaades. „Elulemus sõltub ravi tõhususest, aga ka varasest avastamisest – mida varasemas staadiumis vähk avastatakse, seda paremad on ravivõimalused,“ lisas Zimmermann. Paljude vähkide viie aasta suhteline elulemus on Eestis samal tasemel Soome ja Taaniga. Kõige suurem mahajäämus esines 2020. aastal meeste pea- ja kaelapiirkonna vähi korral (huul, suuõõs, neel). Mõne paikme puhul nagu kõhunääre, magu, käärsool ja neer, on soolised erinevused elulemuses veidi vähenenud, mis on samuti üks vähitõrje tegevuskava eesmärke. Varasema perioodiga võrreldes on elulemus enim suurenenud leukeemiate (7% võrra), kopsuvähi (5%) ja pärasoolevähi (4%) puhul.
Vähiregister kogub andmeid ka kasvajate morfoloogilise tüübi kohta, mis võimaldas põhjalikumalt uurida hematoloogiliste kasvajate esinemist ja elulemust. Vaatluse alla võeti perioodid 2011–2015 ja 2016–2020. Nii meeste kui naiste seas diagnoositi mõlemal perioodil kõige sagedamini B-rakulist kroonilist lümfotsüütleukeemiat/väikerakklümfoomi ja difuusset B-suurrakklümfoomi. Naiste seas diagnoositi sageli ka hulgimüeloomi. Mõlema soo hulgas oli viie aasta suhteline elulemus kõrgeim Hodgkini lümfoomi (89%) ja krooniliste müeloproliferatiivsete haiguste puhul (meestel 74%, naistel 87%). Elulemus oli mõlema soo puhul madalaim ägedate müeloidleukeemiate puhul (meestel 10% ja naistel 15%).
Vähijuhtude arvu suurenemine ja samaaegne elulemuse paranemine toovad kaasa selle, et Eestis elab aina rohkem inimesi, kellel on kunagi elu jooksul diagnoositud mõni pahaloomuline kasvaja – 2020. aasta lõpu seisuga oli neid kokku 67 683, kellest üle 40 000 olid naised. Kõige levinumad kasvajad olid sarnaselt varasematele aastatele eesnäärme- ja rinnavähk.
Raportiga „Vähk Eestis: haigestumus 2020, elulemus 2016–2020 ja hematoloogilised kasvajad 2011–2020“ on võimalik täismahus tutvuda TAI kodulehel.