Tasakaalustatud toiduvalikute tegemine on keeruline – aga kas peab olema?

Janne Lauk, TAI toitumise valdkonna juht 

Tervise Arengu Instituudi (TAI) tehtud uuringud näitavad, et Eesti inimeste toidulaud on tasakaalust väljas. Kuigi meie toitumine võiks olla kooskõlas  riiklike toitumissoovitustega, on tegelik toitumine oluliselt teistsugune. Me tarbime liiga vähe puu- ja köögivilju, marju, täisteraviljatooteid, kala ning pähkleid ja seemneid. Seevastu liialdame liha ja lihatoodetega ning piimatoodete hulgas saaksime teha paremaid valikuid, eelistades maitsestamata tooteid.  Samuti tarbime soovitustest kordades rohkem magusaid ja soolaste näkse, sh karastusjooke – sööke ja jooke, mida meie organism tegelikult ei vaja. 

Meie toiduvalikuid mõjutavad mitmesugused tegurid nagu maitse-eelistused, uskumused, toiduvalmistamisoskused ja sotsiaalsed normid. Neid tegureid mõjutab omakorda toidukeskkond, kus oma valikuid teeme. Muuhulgas näiteks see, millised toiduained on majanduslikult ja füüsiliselt kättesaadavad, milline on kultuuriline kontekst, kui palju ja milliseid toidukaupu meile reklaamitakse jne. 

Tänapäevane toidukeskkond soodustab rasvumist 

Toit on meile tänapäeval väga kergesti kättesaadav. Kui pärast Teist maailmasõda keskenduti toidu tootmises peamiselt kvantiteedile, siis nüüdseks on energiatiheda ja toitainevaese toidu osatähtsus kasvanud üle igasuguse vajaduse, muutes 21. sajandi toidukeskkonna rasvumist soodustavaks. 

Samal ajal on toidu kättesaadavuse kasv teinud ebatervislike valikute vältimise keerulisemaks. Kõikjal meie ümber – tänavatel, meedias ja isegi ühistranspordis, antakse märku, et peaksime pidevalt midagi sööma või jooma ning kõik tooted on ka kiiresti kaasa haaratavad. Tihti oleme minetanud oskuse toitu valmistada, korralike einete asemel tarbime toitainevaeseid ja energiarikkaid näkse, sööme väljas või tellime valmistoitu koju ning einestame kiirustades ja üksi. Selline toitumisviis ei ole jätkusuutlik meie planeedile ega tervisele. 

Sellises tasakaalust väljas toidukeskkonnas, mis ei toeta  toitumissoovituste järgimist, on vaja palju tahtejõudu, omajagu aega ja teadmisi, et teha paremaid toiduvalikuid.   

Toidukoostis on osalt paranenud, osalt halvenenud 

Eesti toidukeskkonnas toimunud muutusi on võimalik jälgida, tuginedes TAI 2018. ja 2022. aasta pakendipõhisele toidukoostise kaardistusele. TAI on muu hulgas vaadelnud muutusi piima-, liha-, pagaritoodete ning karastusjookide suhkru-, soola- ja küllastunud rasvhapete sisalduses. 

Nelja aasta jooksul on muutused toimunud eri suundades. Kui tuua mõned näited, siis piimatoodete suhkrusisaldus on mõnes tootegrupis vähenenud, samal ajal  on küllastunud rasvhapete sisalduses toimunud peamiselt negatiivseid muutusi ehk sisaldus on suurenenud.  

Lihatoodete soolasisalduses on samuti toimunud nii positiivseid kui ka negatiivseid muutusi. Näiteks hakklihast valmistatud tooted, lihast snäkid ja maitsestatud lihad on need grupid, mille puhul on muutus nelja aasta jooksul olnud pigem positiivne, seda nii keskmise kui ka maksimaalse soolasisalduse vaates.  

Pagaritoodetes saab täheldada soola ja suhkru maksimaalsete sisalduste vähenemist. See on küll positiivne, kuid paraku ei ole vähenenud keskmised sisaldused.  Karastusjookide puhul on suhkrusisaldus vähenenud kuues tootegrupis, kuid teisalt on neist neljas suurenenud magusaineid sisaldavate toodete osatähtsus. Ainult kahes grupis – limonaadid ja maitseveed ning teega joogid – on vähenenud nii suhkru sisaldus  kui ka magusainega toodete osatähtsus. 

Keskkond aitab kujundada toitumisharjumusi

Tasakaalustatud ja mitmekesise toitumise soodustamiseks on vaja, et meid ümbritsev keskkond soodustaks tervist toetavate valikute tegemist – et sellised valikud oleksid lihtsad ja kõigile kättesaadavad. Riik saab panustada läbi maksupoliitika, regulatsioonide ja muude meetmete, et luua parem toidukeskkond. Näiteks vajab kiiremas korras uuendamist lasteasutuste toitlustamist reguleeriv määrus, et pakutav toit vastaks riiklikele soovitustele.  

Toiduainetööstusel on võimalus muuta toodete koostist nii toidugrupiti, aga ka tootegruppide üleselt. Nii saab tagada, et tooted, millest on eemaldatud suhkrut või soola, ei oleks vaid üksikud erandid. Muidu ei muutu inimeste maitse-eelistused ja üksikud muudetud koostisega tooted ei ole tarbijate esmavalikud. Samuti mõjutab inimeste eelistusi näiteks see, kuidas on tooted kauplustes paigutatud – siin on võimalus astuda suuri samme, et inimestel oleks lihtsam teha tervist toetavamaid otsuseid. 

Kohalikud omavalitsused ja haridusasutused saavad kaasa aidata tervist toetava toidukeskkonna loomisele, näiteks mõeldes sellele, kas koolide läheduses peaksid olema poed ja toitlustusasutused või milliseid tooteid koolide kohvikutes ja müügiautomaatides pakutakse. Tööandjatel on võimalus luua töötajatele toidukeskkonnad ja töökultuur, mis soosiks koos söömist ja tasakaalustatud toidulauda. Kodune toidukeskkond sõltub sellest, millist toitu me koju ostame. Vanemad on lastele eeskujuks nii toiduvalikutes kui ka toidust rääkides. 

Kõigil meil on vastutus ja võimalus teha oma tervise toetamiseks parimaid valikuid. Tervist toetavate keskkondade loomiseks ja tervislike valikute kättesaadavaks tegemiseks on vaja teha koostööd.