Tervise ja heaolu edendamisest töökohtadel

Arvamus

11. veebruar 2022

Täisealised inimesed veedavad suure osa oma ärkveloleku ajast tööd tehes. Töö ja töökeskkonna mõju tervisele ei ole võimalik alahinnata: nii amet kui töö iseloomust tulenevad eripärad, töökoha tingimused, eeskätt aga igaühe enda vastavad teadmised, oskused ja julgus enda tervise ja laiema heaolu eest seista kujundavad tervist päevast päeva ja aastast aastasse, määratledes niiviisi tervena elamise kestust ning elukvaliteeti ja heaolu.

Eesti töötervise- ja tööohutuse seaduse järgi on tööandja ülesanne hoolt kanda töötaja füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamise eest. Enamik edukaid juhte on tänaseks selgelt mõistnud, et töötajate heaolusse panustamine on panustamine iseenese edusse – tasuks on pühendunum, rahulolevam ja tervem töötegija ning edukam organisatsioon. Teadusuuringutes on nt leitud, et hea enesetundega töötajate töö tootlikkus on 31% kõrgem, nad müüvad 37% rohkem ja on kolm korda loovamad. (Lyubomirsky, King ja Diener, 2005)

Tööandja võimalused

Heaolu kasvatava töökultuuri loomine nõuab kõikide osapoolte panust ja pühendumust ning see on tegevus, mille juures on olulised nii koostöö kui järjekindlus. Mõjutajate ring on kindlasti laiem ega piirdu vaid töösuhte osapooltega või töökogukonna liikmetega. 2019. aastal Tervise Arengu Instituudi poolt läbi viidud töökoha tervisedenduse uuringu raportis toovad vastajad olulise tööheaolu kasvatava tegurina välja inimeste teadlikkuse kasvu, millele on tublisti kaasa aidanud tervise ja heaolu teemade lai käsitlemine avalikus meedias. Positiivselt on mõjunud ka muudatused seadusandluses (erisoodustusmaksu kaotamine töötajate spordikuludelt al. 2018) ning koostööprojektid erinevate partneritega.

Samas uuringus tõdevad vastanud, et suurimaks takistuseks heaolu kasvatamisel töökohal on ressursside nappus (nii inimeste, kui rahaliste vahendite vähesus; aga ka ajapuudus).

Koostöö kui heaolu kasvatamise katalüsaator

2005. aastal loodud tervist edendavate töökohtade võrgustik on tänaseks jõudsalt kasvanud. Kui algselt kuulus võrgustikku 20 organisatsiooni, siis 2022. aasta jaanuari alguse seisuga on liikmeid juba enam kui 360. Liitunute hulgas on nii äriettevõtteid (54%), avaliku sektori asutusi (38%) kui mittetulundusühinguid (8%) kõigist majanduselu valdkondadest.

Võrgustiku eesmärkideks on tööandjate koondamine heade kogemuste jagamiseks; organisatsioonide toetamine töökeskkonna arendamisel ja töötajate terviseteadlikkuse tõstmisel ning kutsehaiguste, tööohutuse ja tööst põhjustatud haiguste parem ennetamine töökohal.

Võrgustiku liikmeil on õigus saada oma kasutusse võrgustiku tunnuslogo ning kasutada seda oma arendustegevustes, värbamisprotsessides ja laiemas mainekujunduses.

Võrgustik pakub koostööks head platvormi kõikidele liikmetele:

Terviseinfo jt TAI teemaveebide kaudu on tööandjail mugav ligipääs teaduspõhisele infole, sündmustele, teabematerjalile, teiste organisatsioonide headele praktikatele. Suur osa inimestest soovib tänasel päeval saada tervisealast teavet interneti vahendusel ja töökohal soovib tervisealast infot saada iga 10s.
Liikmesorganisatsioonidele mõeldud regulaarsetel seminaridel ja koolitustel on alati reserveeritud aeg aruteludeks ning kogemuste jagamiseks. Saadud tagasiside annab tunnistust sellest, et osalejad väga väärtustavad seda võimalust.
Paindlik suhtlus ning võimalus kiiresti saada ekspertide arvamusi ja nõustamist.
2016. aastal loodud Tervisekalendri platvorm pakub igal aastal 10l kuul artikleid erinevatel tööheaolu puudutavatel teemadel. Nn tervisekuudes osalemise ulatuse ja viisid saab iga organisatsioon ise valida. Selleks võib olla töötajate põhjalikum teavitus, neile aktiivse osalemise võimaluste pakkumine, uute oskuste õpetamine, heade kogemuste jagamine või muu tervist toetav tegevus. Tervisekalendri arhiiv on mugavalt kättesaadav mistahes ajahetkel ja soovi korral saab vajaliku teabe või teema uuesti fookusesse võtta.

Eespool juba mainitud 2019. aasta töökoha tervisedenduse uuringu andmeil teevad võrgustikku kuuluvad organisatsioonid võrrelduna teiste organisatsioonidega koostööd keskmiselt vähemalt kaks korda sagedamini. Nii teeb koostööd kõrgkoolide või kutseõppeasutustega 22% võrgustiku liikmeist ja mittetulundussektoriga 27% liikmeist (vastavalt 6% muudest organisatsioonidest ja 13% muudest organisatsioonidest).

Häid näiteid heaolu kasvatamise võimalustest TET võrgustiku liikmesorganisatsioonides

Paindlikkus töösuhetes ja töökorralduses

Nii koroonapandeemia kui teisenenud ettevõtlus on viimasel ajal soodustanud paindlikul moel töötamist (sh kaugtöö vormis). Arvestatav osa tööandjaist lubab töötajal tööpäeva alustada veidi varem või hiljem (libisev tööaeg), või siis on töö korraldatud niiviisi, et mõned päevad töönädalas on pikemad, teised lühemad. Mujal maailmas tuntud eri intensiivsusega tööperioodide rakendamine keskmise palga säilitamisega kogu aasta ulatuses Eestis väga levinud pole.
Mõnes ettevõttes on väga kiirete tööperioodide leevendamiseks ellu kutsutud SOS-tiimid, mis koondavad juhte, kes leiavad vajadusel töötajale asendaja. Ka kehtib mõnedes organisatsioonides puhkuseperioodidel „töölt välja lülitamise kohustus“. See tähendab, et puhkuseperioodiks on nii juhtidele kui spetsialistidele määratud asendajad, kes teevad kogu nende töö.
Kehtib kokkulepe, mille kohaselt kontoritöötajad peavad olema kättesaadavad vaid 6 h tööpäeva jooksul.

Töövahenditega kindlustamine ja tööga seotud ebamugavuste hüvitamine

Organisatsiooni kulul on kõikidele töötajatele soetatud nutitelefonid, milles äpi kaudu saab jooksvat infot organisatsiooni tegemistest
Töötajatele, kes tulevad kaugemalt kui 25 km, makstakse tööle sõitmiseks autokompensatsiooni
Kui tööpäev lõpeb väga hilja, pakutakse töötajale koju jõudmiseks kompenseeritud taksosõidu võimalust
Töötajatele (sh kontoritöötajatele) hüvitatakse sise- ja välisjalanõude ning tööriietuse kulud

Silmade hoidmine ja nägemistervise toetamine

lisaks seaduses ette nähtud abivahendite kompensatsiooni võimalustele (prillide hüvitamine) kehtivad mõnedes organisatsioonides kokkulepped, et väljaspool tööaega ei ole hea tava saata kolleegidele e-kirju.
Silmade väsimise vältimiseks tööpäeva vältel on töökohal lihtsaid juhendeid - silmavõimlemise lihtsaid harjutusi, mida saab teha kas töölaua tagant tõusmata või siis puhketoas Tavapärases kontori kuivas keskkonnas pakutakse õhuniisutajaid; võimalusel propageeritakse ruumide sagedasemat õhutamist või töökohalt eemale viivaid minipause koos liikumisega.

Tervisliku ja tasakaalustatud toitumise soodustamine

Vähemalt üks päevastest põhitoidukordadest langeb tööealistel tööl olemise ajale. Selle toidukorra võimalikult meeldiv, taskukohane ja ladus korraldamine on suurel määral tööandja võimuses. Seega on tööandjatel mitmes mõttes võtmeroll, olgu selleks siis toitlustuspartnerite valik, toiduohutuse tagamine või mugavuse loomine. Heaolu loomine algab joogivee pakkumisest, koosolekukultuuri muutmisest (kookidelt-küpsistelt värskete puu- ja köögiviljade pakkumisele) ning töötajate teadlikkuse kujundamisest tervislikku toitu pakkuva partneri valimiseni.

Enamik Eesti tööandjaist on andnud töötajate kasutusse puhkeruumid, milles töötajad saavad võtta ka eineid. Eesti Toiduliidu 2010.a uuringu andmetel eelistab üle poole tööealistest oma toidukorra ise komplekteerida ning kodust kaasa võtta, seega ei saa füüsilise ruumi esteetika mõju alahinnata.
Mõnikord võib söömisvõimaluste paremaks korraldamiseks olla suureks abiks küsimuste läbi arutamine ümbruskonnas asuvate toidukohtade esindajatega. Näiteks soovivad töötajad süüa hommiku- või õhtusööki töökoha läheduses, millele võib leiduda sobiv lahendus. Ka saab läbi rääkida soodsamate hindade osas ning miks mitte ka ürituste ja sündmuste ladusa korraldamise tagamiseks.
Koroonapandeemia jooksul kasvanud kaugtöö osakaalu kasvamist on nutikad tööandjad ära kasutanud töölõunate/-einete või tähtpäevade teistsugusel korraldamisel, olgu nendeks siis ekraani vahendusel toimuvad ühised kohvihommikud/infojagamised või lähedaste kolleegide ühislõunad. Aga ka jõululõuna korraldamine tööandja poolt, kus töötajad said jõulukingituseks toiduained (jõuluhani, köögi- ja puuviljad, maiustused).

Liikumisharrastuste toetamine

Üsna levinud praktikaks Eesti tööandjate seas on töötajate spordiklubide ja rahvaspordiürituste osalemistasude hüvitamine. Suurematel organisatsioonidel on sageli loodud oma spordi- ja liikumisklubid, kus saab harrastada erinevaid spordialasid või siis korraldavad firmad ise sportlikke üritusi (regulaarsed jalgratta- ja jalgsimatkad või sportlikud suvepäevad).
Selle kõrvalt ei tohiks unustada igapäevaliikumise tähtsust. Mitmed tööandjad pakuvad oma töötajatele jalgratta turvalise parkimise võimalust. Samuti on just suuremad tööandjad oma hoonetesse või ka territooriumile rajanud liikumisrajad (siseterviserajad; rajad õuealal), mis pakuvad tänu väiksematele või suurematele abivahenditele lisaks sammude kogumisele toredaid ja põnevaid harjutusvõimalusi.
Liikumist hoonetes sees saab soodustada kogu tööpäeva vältel (nt silt lifti juures, mis kutsub üles kasutama treppe). Abiks on töövahendite nutikas paigutamine (nt printer eraldi ruumis; väikesed abivahendid nagu käärid, klammerdaja vms eraldi ruumis), sammulugemise võistluste korraldamine, treeningvõimaluse toomine töökohale (nt joogatunnid lõunapausi ajal või peale tööd). On tööandjaid, kelle koosseisus on treener, kelle tööülesandeks ongi kolleegide liikuma ergutamine ja seeläbi nende heaolu kasvatamine.
Populaarsust koguvad kõnnikoosolekud, mida saab väikese ettevalmistuse toel läbi viia nii sise- kui välitingimustes.

Vaimse tervise toetamine

Üsna levinud viisiks tööstressi maandamisel ja vaimse tervise toetamisel on keskastmejuhtide (võimalusel ka laiema ringi töötajate) koolitamine suhtlemispsühholoogia, kehtestamise, koostöö, konfliktide juhtimise vms teemadel. Veidi rohkem on levinud meeskonnatöö koolitused, mis aitavad ühtekuuluvustunnet suurendada. Koolituste kõrval ja asemel on sagenenud töönõustamise ehk supervisiooni kasutamine. Mõned tööandjad pakuvad võimalust korraldada töötubasid töötajate poolt soovitud teemadel.
Heades meeskondades märgatakse tublimate kõrval ka teisi. Märkamine ja hea sõna on edu saavutamisel sageli määrava tähtsusega ja psühholoogilise toe pakkumine järjest tavapärasem. Eriti hästi on see suundumus kasvanud teenindussektoris. Täna leidub mitmeid ettevõtteid, kus on loodud vastav toetusprogramm: läbi räägitud protseduur, kuhu ja kuidas pöörduda, kui raskused ja mured töövõimet ja meeleolu kahjustama hakkavad; mida teha juhul, kui töötaja kahtlustab, et teda kiusatakse. Vajaduse korral palutakse organisatsiooni nõustaja või soovitatakse töötajale, millise psühholoogi poole pöörduda.
Töökorralduse reeglite kujundamisel on vaimse tervise seisukohast oluline just õige päevakorraldus - ületunnitöö vältimine ja kuvaritöös regulaarsete puhkepauside võimaldamine (ja tegemine).

Sõltuvusest vabanemise toetamine töökohal

Mõne viimase aasta jooksul on suurenenud nende tööandjate hulk, kes püüavad piirata suitsetamist töökohal ja sulgevad suitsuruume. Põhjus ei ole sugugi ainult kaduma läinud tööminutites ja/või haiguspäevades, ehkki ka see on loomulikult majanduslikult tähtis argument. Mitmed organisatsioonid märgivad, et põhjuseks on eeskätt hoolivus kaastöötajate tervise suhtes ning nende kaitsmine passiivse suitsetamise eest. Paralleelselt toetatakse ja motiveeritakse neid töötajaid, kes soovivad suitsetamisest loobuda (koolitused tubakatarvitamisega kaasnevatest kahjudest, suitsetamisest loobumise nõustamine).
Järjest enam on töökohti, kus sünnipäevad ja firma peod on alkoholivabad. Kolleege, kellel alkoholiprobleem, püütakse toetada nõustamisega, antakse nö teine võimalus ja pakutakse organisatsioonis tööd veidi teistel tingimustel.

Külli Luuk

TAI paikkonna ja töökohtade valdkonna vanemspetsialist

Viited: