Uuring näitas, et kopsuvähi sõeluuring perearstikeskuste abil on teostatav

Kopsuvähk on Eestis  üks sagedamini esinevatest pahaloomulistest kasvajatest: TAI Vähiregistri andmetel diagnoositi aastatel 2009–2019 keskmiselt ligikaudu 800 uut kopsuvähi juhtu aastas. Vähisurmasid on kopsuvähk viimastel aastatel põhjustanud pahaloomulistest kasvajatest kõige enam, viies igal aastal meie hulgast üle 600 inimese.

Kui kopsuvähist tingitud surmade arvu vähendamise pikemaajalisem abinõu on tõhusam ennetus ehk tubakatarvitamise vähendamine, siis kiirema tulemuse annab varasem avastamine ja kohene ravi. Eestis on käimas eeltegevused, mis on vajalikud riikliku kopsuvähi sõeluuringu osas otsuse langetamiseks.

Kopsuvähi teostatavuse uuringut juhtis Tartu Ülikooli kaasprofessor ja TÜ Kliinikumi torakaalkirurg dr Tanel Laisaar, kelle sõnul on kopsuvähi sõeluuringu peaeesmärk vähendada kopsuvähist tingitud suremust. Selleks on vaja diagnoosida kasvaja võimalikult varases ehk lokaalses staadiumis.

„Tuginedes teadusuuringutele saab seda edukalt teha, kui kasutada riskigrupi inimestel madaladoosilist kompuutertomograafilist uuringut,“ selgitas Laisaar. „Varajase staadiumi kopsuvähi korral saab enamikul juhtudest rakendada kirurgilist ravi, sealjuures kasutades ka Eestis juba rutiinselt praktiseeritavat minimaalinvasiivset juurdepääsu, mis sageli vajab vaid ühte väikest operatsioonihaava. Selliselt opereeritud patsient paraneb kiiremini ja elab kauem,“ lisas Laisaar.

Uuringu korraldamist vedas eest TAI, kelle registrite osakonna juhataja Piret Viiklepp avaldas heameelt, et perearstikeskused tulid praegusel keerulisel perioodil kaasa ja teostatavuse uuring osutus edukaks.

„Perearstid ja -õed oma kompetentsi ja teadlikkusega patsientidest on just see oluline võti, kes suudavad riskirühmade inimesed nii-öelda välja sõeluda ning veenda neid tervist kontrollima. Tänu pühendunud pereõdede tegutsemisele ja uuringu koordinaatori toetusele jõudis kompuuteruuringule 97 protsenti uuringule suunatud riskirühma patsientidest,“ ütles Viiklepp. Tema sõnul on kopsuvähi üheks suurimaks riskiteguriks suitsetamine, mistõttu tuleb kindlasti edaspidi pöörata suuremat rõhku suitsetamisest loobumise nõustamisele.

Uuring viidi ellu kolmes Tartu perearstikeskuses, mille nimistutest kaasati 1200 patsienti vanuses 55–74 aastat. Nende seast selgitati välja praegused või endised suitsetajad, kes arvestades suitsetamise kestust või kopsuvähi riskiskoori kuulusid riskirühma. Suurenenud kopsuvähi risk tuvastati 206 patsiendil, kes kaasati sõeluuringusse ja suunati kompuutertomograafilisele uuringule. Uuringu käigus tuvastati kopsuvähk ühel patsiendil, keda raviti kirurgiliselt. Kompuutertomograafilise uuringuga tuvastati aga lisaks veel üks või mitu muud terviseprobleemi 186 (92,5%) patsiendil, kes suunati  kopsuarsti või mõne teise erialaarsti konsultatsioonile.

Uuringu põhjal järeldati, et kompuutertomograafiline kopsuvähi sõeluuring on Eestis riskirühma patsientidel edukalt läbiviidav, kui patsientide riski väljaselgitamise ja uuringule suunamisega tegelevad perearstikeskuse õed ja arstid ning uuringut kirjeldatakse kindla metoodika alusel spetsialiseerunud radioloogide poolt. Samuti osutus oluliseks eduteguriks uuringu koordinaatori roll.

Teostatavuse uuringule eelnes 2020. aastal valminud tervisetehnoloogia hindamise raport TTH48 „Kopsuvähi sõeluuring Eestis“, milles anti ülevaade teemakohasest teaduskirjandusest.

Järgmise sammuna on Eesti Haigekassa kokku kutsunud kopsuskriiningu juhtrühma, mille eesmärgiks on ette valmistada üleriigiline kopsuvähi sõeluuringu võimalik käivitamine. Samuti viiakse ellu piirkondlik katseprojekt, mille eesmärk on koguda andmeid, mis on sisendiks üleriikliku sõeluuringu osas otsuse tegemiseks.

Kopsuvähi sõeluuringu teostatavuse uuringu kokkuvõte TAI veebis.