Vähihaigete laste arv kasvab

Tõenäoliselt oled nüüdseks teadlik töödeldud toidu kogusest, mida me sööme, sellest, et oleme aastaid teedel heitgaase sisse hinganud ning et vees, mida joome, on ka mikroplasti. Maailm meie ümber muutub ja mõjutab meie tervist. Vähi, ja eriti lapseea vähi puhul ei ole aga lihtsaid vastuseid. Vähijuhtumid on kogu maailmas tõusuteel ja me ei mõista veel täielikult, miks.

Tervise Arengu Instituudi teadur Keiu Paapsi uurib oma doktoritöös noorte vähihaigete andmeid. Eestis on laste ja noorte vähijuhtude arv viimase 50 aasta jooksul kasvanud keskmiselt 1,1 protsenti aastas. 0–14-aastaste laste puhul on tõus olnud 0,6 protsenti aastas.

Tänapäeva teadus peab seda praegu millekski paratamatuks. Vananedes mõjutavad elusviis ja valikud meie tervist. Väikeste lastega on lugu veidi erinev. Üheks võimalikuks teguriks vähijuhtude arvu kasvus, mida Paapsi on näinud, on laste suremuse vähenemine sündides. Imikusuremus on Eestis nullilähedane, mis teeb Eestist UNICEFi hinnangul ühe ohutuma riigi, kus sündida.

Kuna enamus lapsi jäävad tänapäeval ellu ja nad elavad tänu meditsiinilistele sekkumistele edasi, võib mõnel neist tekkida vähk. See on midagi, mis ei ole meie kontrolli all, kuid see kajastub statistikas. „Me oleme saanud osavaks laste, eriti enneaegsete laste, elushoidmises,“ ütles Paapsi. „Kuid laste suremuse peamised põhjused on kasvajad ja õnnetused.“

Geneetilise sündroomi puhul avaldub vähk kindlasti, küsimus on, millal. „Praeguse parima teadusliku teadmise kohaselt on sellised vähijuhtumid vältimatud,“ ütles Paapsi.

Paljud uuringud on püüdnud vaadelda seoseid erinevate tegurite vahel. Näiteks, kuidas mõjutab ema rasvumine või suitsetamine sündimata lapsel vähi tekkimise tõenäosust? Mingit kindlust pole. On leitud mõningaid nõrku seoseid, näiteks ema vanuse ja lapse vähi vahel.

15-aastaste ja vanemate laste puhul mõjutab käitumine nende tervist rohkem. Näiteks sagenevad nakatumise juhtumid inimese papilloomviirusega, tuntud ka kui HPV, mis levib sugulisel teel inimeselt inimesele.

„Tänapäeval on seksuaalelu palju vabam,“ selgitab Paapsi. 50 aastat tagasi ei olnud 20-aastastel kümneid seksuaalpartnereid. Tänapäeval on see aga tavaline. See kajastub statistikas. Naistel võib see põhjustada emakakaelavähki. Õnneks on olemas vaktsiinid, mis takistavad nakkuse levikut.

Emakakaelavähki saab ennetada sõeluuringuga. 20. eluaastates seksuaalselt aktiivsed naised peaksid käima regulaarselt sõeluuringutel. Paapsi julgustab kõiki oma pere vähijuhtumeid välja selgitama. Kui kellegi peres on esinenud näiteks nooremas eas rinnavähki, siis Eestis saab teha geenitesti, et oma haigestumise risk välja selgitada.

Olukord pole läbinisti sünge. Noorte vähihaigete ellujäämise võimalused kasvavad pidevalt.

Suurenev ellujäämismäär

Paapsi osales hiljutises üleeuroopalises uuringus, kus teadlased kogusid 31 Euroopa riigis andmeid enam kui 130 000 lapse kohta vanuses 0–14 aastat. Tulemused olid paljulubavad.

Aastatel 2010–2014 oli kõigi lapseeavähkide 5-aasta elulemus Euroopas kokku 81 protsenti, mis näitab kolme protsendipunkti suurust kasvu võrreldes aastatega 2004–2006. 15-aastase elulemuse prognoos oli 78 protsenti.

Eestis jäi 1970. aastatel ellu vaid umbes veerand vähki põdenud lastest. Nüüd aga neli last viiest.

Vähidiagnoos ei tähenda enam elu lõppu. See ei tähenda, et peame hirmus elama.

„Me ei ütle kunagi, et ei tohi süüa, seksida ega päevitada,“ ütles Paapsi. „Meie sõnum on lihtne: ole teadlik. Lõppkokkuvõttes võite oma tervisega teha kõike, mis teile meeldib, kui hoolite enda ja teiste tervisest“.

Originaalartikkel ilmus research in estonia kodulehel.

Kirjutas: Marian Männi

Artiklit rahastas Euroopa Regionaalarengu Fond Eesti Teadusnõukogu vahendusel.

Originaalartikli tõlkis eesti keelde: Liis Reiter