Vanemaealised väärivad turvalist kodu

Vanemaealised veedavad suurema osa oma aktiivsest ärkveloleku ajast kodus. Selleks, et kodu oleks turvapaik ka vanemas eas, on mõistlik kodu kohandada selles elava inimeste vajadustele vastavaks. Turvaline kodukeskkond toetab iseseisvat toimetulekut ja jõustab inimeste igapäevaeluga hakkamasaamist. Mitmetest uuringutest on selgunud, et tänu koduse keskkonna kohandamisele elavad eakad inimesed oma kodus pikemalt, neil juhtub vähem õnnetusi ning nende elukvaliteet tõuseb. Kodu kohandamine mõjutab vananemise kulgu ning eakate rahulolu kuivõrd just kodune olemine on vanemaealiste jaoks, lisaks lähedastega suhtlemisele, üheks suurimaks rahulolu pakkuvaks aspektiks nende elus.

Paraku ei ole kodu kõigi vanemaealiste jaoks selline turvapaik, mida üks kodu olla võiks. Tervise arengu instituudi koostatud analüüs näitas, et Eestis vajab keskmiselt iga kümnes vanemaealine aasta jooksul vigastuse tõttu arstiabi. Sealjuures on 65–74- aastaste vigastustest on vähemalt 48% saadud kodus, alates 85. eluaastast aga juba vähemalt 60%, seda enamasti kukkumise tõttu. Väikesed ei ole ka sellega seotud kulud – aastatel 2016─2020 ulatusid vanemaealiste vigastuste otsesed ravikulud umbes 73 miljoni euroni.

Kodu kohandamine aitab ennetada sotsiaalset eraldatust

Vanemaealiste iseseisev toimetulek mõjutab nii neid endid, kui ka nende lähedasi. 2020. aasta andmetel hooldab või abistab pikaajalise terviseprobleemiga või eakat inimest 22% eestlastest. Hooldajatest on 43% töötavad või tööd otsivad inimesed. Kodu kohandamine aitab ka erivajadustega või eaka inimesega koos elavaid lähedasi, sest hoolduskoormuse langedes saab pereliige juurde sõltumatust ning muude kohustuste kõrvalt aega ka huvitegevustega tegelemiseks.

Hästi toimiva ühiskonna seisukohalt on oluline, et iga liige oleks sotsiaalsetesse tegevustesse kaasatud. Koduse keskkonna turvalisemaks muutmise kaudu paraneb füüsiline hakkamasaamine nii kodus kui ka sellest väljaspool.  Kohandatud kodus paraneb inimese võimekus ennast ise hooldada, mis annab talle suurema sõltumatuse, tõstab üldist heaolu ja tugevdab vaimset tervist ning võimaldab sotsiaalselt aktiivne olla. See omakorda vähendab eakatel võimalikke suhtlemisprobleemide tekkimist ning ennetab sotsiaalsse isolatsiooni sattumist. Eaka suurenenud iseseisvus vähendab vajadust hoolekandeteenuste järele.

Riigi suurim rikkus on tema inimesed – nii lapsed ja noored, tööealised kui ka vanemaealised inimesed mängivad ühiskonnas omamoodi olulist rolli. Positiivse vananemise toetamiseks tuleb kodu kohandamisel läheneda kõikehõlmavalt, arvestades inimese vajadusi, igapäevarutiini ning kodu füüsilist kasutust. Ennetustöö on kriitilise tähtsusega, et ära hoida raskeid vigastusi.

Mõned mõtted, kuidas igaüks saab enda ja oma lähedaste kodu ohutumaks muuta

Igaüks meist saab kujundada oma kodu ohutumaks või aidata oma vanemaealisel lähedasel seda teha. Vaadake kodus ühiselt ringi sellise pilguga, kus on võimalikud ohukohad ja mõelge läbi, kuidas kukkumisohtu vähendada:

• Igal asi olgu omal kohal nii, et käiguteed oleksid vabad.
• Üleliigseid ravimeid ja aineid (äädikas, pesuvalgendi, lahusti jms) ei ole vajalik eluruumides niisama hoida.
• Köögitarvikud ja igapäevaselt kasutatavad asjad asetage alumistesse kappidesse nii, et iga asja kättesaamiseks ei peaks toolile või taburetile ronima.
• Kõrgematest kohtadest asjade kättesaamiseks võiks kasutada laiade astmetega väikest redelit.
• Kas vaipa on tingimata põrandale vaja? Kui jah, siis kas siis kinnitage vaiba nurgad kahepoolse kleepribaga kinni.
• Pesemisruumi, vanni või duššinurka saab panna kummist põrandamati.
• Telefon olgu kodus liikudes kogu aeg kaasas, kas taskus või väikese kotiga keha küljes. Kukkumine ei küsi aega ega kohta ning telefon ei aita, kui see on riiuli peal.
• Mittelibisevad sokid on hea abivahend libedate põrandate korral.
• Pika varrega kühvli ja harja kasutamine ning pika varrega akna pesemise tarvikud aitavad ronimisest ja kukkumisest hoiduda.
• Öisel ajal võiks kodus põleda mõni väike tuli, et saaks ohutult minna magamistoast tualetti ja kööki.
• Üks kodu võti võiks võimaluse korral olla väljaspool elamist peidus, et päästjad saaksid selle vajadusel kätte.

Kersti Peterson, Tervise Arengu Instituudi koolitusosakonna projektijuht

Arvamuslugu ilmus 29. septembril 2023 Postimees tervise portaalis.