Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuring (HBSC)

Eesmärk on koguda teavet koolinoorte terviseseisundi, tervisekäitumise ja heaolu kohta ning analüüsida saadud tulemusi seoses noorte sotsiaalmajandusliku taustaga. Need andmed aitavad jälgida trende tervises ja tervisekäitumises, samuti annavad võimaluse suunata tervisepoliitikat teaduspõhiselt ning võrrelda Eesti kooliõpilaste tervist teiste riikidega.

Kooliõpilaste tervisekäitumise uuring on osa rahvusvahelisest Health Behaviour in School-aged Children (HBSC) uuringust. Küsitletakse 5., 7. ja 9. klasside õpilasi, kes on enamasti 11-, 13- ja 15-aastased. See on iga, mil noorel kujunevad ja juurduvad tervisekäitumise harjumused ning just selles eas on inimene väga vastuvõtlik nii headele kui ka halbadele mõjudele. Küsitluses osalevad noored nii eesti kui ka vene õppekeelega koolidest, kokku ligikaudu 100 koolist üle Eesti.

Mida me uurime?

sotsiaalne keskkond (perekond, koolielu ja sõbrad, kiusamine)
terviseseisund (hinnang oma tervisele ja eluga rahulolu, tervisekaebused, vigastused, vaimne tervis, kurbus ja masendus, depressioonisümptomid, suitsiidimõtete esinemine)
tervisekäitumine (hommikusöögi söömine, erinevate toitude ja jookide tarbimine, kehakaal, kehaline aktiivsus, ekraaniaeg, uneaeg, suuõõne tervishoid, tervisealane kirjaoskus)
riskikäitumine (suitsetamine ja tubakatooted, alkoholi tarvitamine, kanepi tarvitamine, seksuaalkäitumine)

Kui sageli toimub?

Uuringut tehakse iga nelja aasta tagant. Eestis tehti esimene uuring 1993/1994. õppeaastal. Värskeim, järjekorras kaheksas uuring, viidi ellu 2021/2022. õppeaastal.

2021. aasta uuring

2021/2022. aasta uuringus oli lisatähelepanu noorte vaimsel tervisel ja COVID-19 pandeemia mõjul noorte eluviisile.

Uuringu ajakava

Andmekogumine	Tulemuste avaldamine
IV kvartal 2025 kuni I kvartal 2026	2027. aasta I poolel

Rahvusvahelised võrdlusandmed

Uuringut viiakse ellu Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) egiidi all enamikus Euroopa riikides ja Põhja-Ameerikas.

Esimene HBSC andmekogumine oli 1983/1984. õppeaastal ja selles osales viis maad. Praegu kuulub HBSC võrgustikku 50 riiki ja regiooni. Alates 2003. aastast teeb uuringut Tervise Arengu Instituut.

HBSC uuringu rahvusvaheline veebileht

Tulemused ja publikatsioonid

Valitud tulemused on avaldatud tervisestatistika ja -uuringute andmebaasis.

Uuringute raportid ja tabelid

Teadusartiklid

2018

Vaiciunas, T., Žemaitaityte, M., Lange, S., Štelemekas, M., Oja, L., Petkeviciene, J., Kowalewska, A., Pudule, I., Piksööt, J., Šmigelskas, K. „Trends in Adolescent Substance Use: Analysis of HBSC Data for Four Eastern European Countries, 1994–2018“. Int. J. Environ. Res. Public Health 2022, 19, 15457. https:// doi.org/10.3390/ijerph192315457

Oja, L.; Slapšinskaitė, A.; Piksööt, J.; Šmigelskas, K. (2020). Baltic adolescents’ health behaviour: an international comparison. International Journal of Environmental Research and Public Health, 17 (22), 8609.

Oja, L.; Kukk, M. (2020). Ülevaade kooliõpilaste tervisekäitumise uuringust. Eesti Arst 2020;99(Lisa 1): 4−8.

Oja, L. (2020). Kooliõpilaste hinnang oma tervisele ja heaolule. Eesti Arst 2020;99(Lisa 1): 9−15.

Havik, M. (2020). Eesti kooliõpilaste vaimne tervis rahvusvahelises kontekstis Eesti Arst 2020;99(Lisa 1): 16−23.

Haav, A. (2020). Noorte ülekaalulisus ja sellega seotud tegurid. Eesti Arst 2020;99(Lisa 1): 24−31.

Kukk, M. (2020). Eesti kooliõpilaste toitumisharjumused rahvusvahelises võrdluses. Eesti Arst 2020;99(Lisa 1): 32−38.

Haav, A. (2020). Koolinoorte kehaline aktiivsus. Eesti Arst 2020;99(Lisa 1): 39−46.

Vorobjov, S. (2020). Eesti kooliõpilaste riskikäitumine. Eesti Arst 2020;99(Lisa 1): 47−52.

Kasvandik, L. (2020). Kooliõpilaste rahulolu perekonna ja eakaaslaste toetusega. Eesti Arst 2020;99(Lisa 1): 53−59.

Piksööt, J. (2020). Õpilaste hinnangud koolikeskkonnale Eestis ja teistes riikides. Eesti Arst 2020;99(Lisa 1): 60−65.

Piksööt, J. (2020). Kooliõpilaste kiusamine koolis ja internetis. Eesti Arst 2020;99(Lisa 1): 66−71.

Rahno, J. (2020). Õpilaste suhtlemine elektroonilises meedias. Eesti Arst 2020;99(Lisa 1): 72−77.

2014

Wicki, M.; Kuntsche, E.; Eichenberger, Y.; Aasvee, K.; Bendtsen, P.; Dankulinkova Veselska, Z.; Demetrovics, Z.; Dzielska, A.; Farkas, J.; Gaspar de Matos, M.; Roberts, C.; Tynjälä, J.; Välimaa, R.; Vieno, A. (2017). Different drinking motives, different adverse consequences? Evidence among adolescents from 10 European countries. Drug and Alcohol Review, 36 (6), 731−741.

Aasvee, K.; Rasmussen, M.; Kelly, C.; Kurvinen, E.; Giacchi, M.V.; Ahluwalia, N. (2015). Validity of self-reported height and weight for estimating prevalence of overweight among Estonian adolescents: the Health Behaviour in School-aged Children study. BMC Research Notes, 8, 606.

Kuntsche, E.; Wicki, M.; Windlin, B.; Roberts, C.; Gabhainn, SN.; van der Sluijs, W.; Aasvee, K.; Gaspar de Matos, M.; Dankulincova, Z.; Hublet, A.; Tynjälä, J.; Välimaa, R.; Bendtsen, P.; Vieno, A.; Mazur, J.; Farkas, J.; Demetrovics, Z. (2015). Drinking motives mediate cultural differences but not gender differences in adolescent alcohol use. Journal of Adolescent Health, 56 (3), 323−329.

2010

Ahluwalia, N.; Dalmasso, P.; Rasmussen, M.; Lipsky, L.; Currie, C.; Haug, E.; Kelly, C.; Damsgaard, M.T.; Due, P.; Tabak, I.; Ercan, O.; Maes, L.; Aasvee, K.; Cavallo, F. (2015). Trends in overweight prevalence among 11-, 13- and 15-year-olds in 25 countries in Europe, Canada and USA from 2002 to 2010. European Journal of Public Health, 25, Suppl 2, 28−32.10.1093/eurpub/ckv016.

Hublet, A.; Bendtsen, P.; de Looze, M.E.; Fotiou, A.; Donnelly, P.; Vilhjalmsson, R.; Baska, T.; Aasvee, K.; Franelic, I.P.; Nic Gabhainn, S.; Ter Bogt, T.F. (2015). Trends in the co-occurrence of tobacco and cannabis use in 15-year-olds from 2002 to 2010 in 28 countries of Europe and North America. European Journal of Public Health, 25, Suppl 2, 73−75.10.1093/eurpub/ckv032.

Kuntsche, E.; Wicki, M.; Windlin, B.; Roberts, C.; Gabhainn, S.N.; van der Sluijs, W.; Aasvee, K.; Gaspar de Matos, M.; Dankulincova, Z.; Hublet, A.; Tynjälä, J.; Välimaa, R.; Bendtsen, P.; Vieno, A.; Mazur, J.; Farkas, J.; Demetrovics, Z. (2015). Drinking motives mediate cultural differences but not gender differences in adolescent alcohol use. Journal of Adolescent Health, 56 (3), 323−329.10.1016/j.jadohealth.2014.10.267.

Kuntsche, E.; Gabhainn, S.N.; Roberts, C.; Windlin, B.; Vieno, A.; Bendtsen, P.; Hublet, A.; Tynjälä, J.; Välimaa, R.; Dankulincová, Z.; Aasvee, K.; Demetrovics, Z.; Farkas, J.; van der Sluijs, W.; de Matos, M.G.; Mazur, J.; Wicki, M. (2014). Drinking motives and links to alcohol use in 13 European countries. Journal of Studies on Alcohol and Drugs, 75 (3), 428−437.

Mark, L.; Samm, A.; Tooding, L.M.; Sisask, M.; Aasvee, K.; Zaborskis, A.; Zemaitiene, N.; Värnik, A. (2013). Suicidal ideation, risk factors, and communication with parents: HBSC study on school children in Estonia, Lithuania and Luxembourg. Crisis, 34 (1), 3−12.

Walsh, S.D.; Molcho, M.; Craig, W.; Harel-Fisch, Y.; Huynh, Q.; Kukaswadia, A.; Aasvee, K.; Varnai, D.; Ottova, V.; Ravens-Sieberer, U.; Pickett, W. (2013). Physical and emotional health problems experienced by youth engaged in physical fighting and weapon carrying. PLoS ONE, 8 (2), e56403.10.1371/journal.pone.0056403.

Pärna, K.; Tael, M.; Ringmets, I.; Aasvee, K. (2012). Alcohol consumption among adolescents in Estonia 1994–2010. In: Jay Maddock (Ed.). Public Health - Social and Behavioral Health (187−204). InTech - Open Access Publisher.

Šumskas, L.; Zaborskis, A.; Aasvee, K.; Gobina, I.; Pudule, I. (2012). Health-behaviour inequalities among Russian and ethnic majority school-aged children in the Baltic countries. Scandinavian Journal of Public Health, 40 (6), 553−562.

Tabak, I.; Mazur, J.; Granado, M.S.; Orkenyi, A.; Zaborskis, A.; Aasvee, K.; Moreno, C. (2012). Examining trends in parent-child communication in Europe over 12 years. The Journal of Early Adolescence, 32 (1), 26−54.

Heidmets, L.; Samm, A.; Sisask, M.; Kõlves, K.; Aasvee, K.; Värnik, A. (2010). Sexual behavior, depressive feelings, and suicidality among Estonian school children aged 13 to 15 years. Crisis, 31 (3):128−136.

Samm, A.; Tooding, L.M.; Sisask, M.; Kõlves, K.; Aasvee, K.; Värnik, A. (2010). Suicidal thoughts and depressive feelings amongst Estonian schoolchildren: effect of family relationship and family structure. Eur Child Adolesc Psychiatry, 19 (5):457−468.