Paljudel Eesti õpilastel on arvutimängu- ja sotsiaalmeediasõltuvuse sümptomid

Ekraaniaega tuleks suhtuda teadlikult

Digitehnoloogia kasutamine ise ei põhjusta vaimse tervise probleeme – selle mõju sõltub eelkõige kasutajast, kasutusviisist ja -olukorrast (1). Siiski võib pikka aega ekraanis olemine mõjutada õpilase tervist ja heaolu. Näiteks on pikaajalised uuringud näidanud, et arvutimängude sõltuvus suurendab noorukitel depressiivseid sümptomeid ja sotsiaalset ärevust ning mõjutab negatiivselt koolisooritust ja suhete kvaliteeti vanematega (2). Lisaks on leitud tõendeid selle kohta, et arvutimängude häire suurendab agressiivset käitumist ja üksindustunnet ning see võib kahjustada noorukite sotsiaalset hakkamasaamist (3, 4).

Liigse ekraaniaja võimalikke negatiivseid mõjusid näitavad ka Eesti kooliõpilaste seas ellu viidud HBSC uuringu andmed.

Elektroonilist meediat kaks ja rohkem tundi päevas suhtlemiseks kasutavad õpilased:

•     hindavad sagedamini oma tervist ja eluga rahulolu halvemaks
•     tunnevad sagedamini ema või isaga muredest rääkimisel raskusi
•     neile meeldib vähem koolis käia ja nende õpitulemused on nõrgemad
•     nende hulgas esineb sagedamini uimastite tarvitamist ja vähemalt kahenädalasi depressiivseid episoode        
•     nad magavad sagedamini alla soovitusliku uneaja.

Pikem ekraani taga veedetud aeg seostub ka liigse kehakaaluga ja vähesema kehalise aktiivsusega. Nende noorte hulgas, kes veedavad päevas ekraani taga kolm tundi või enam, oli HBSC uuringu andmetel liigse kehakaaluga noori 5% võrra rohkem kui nende seas, kes märkisid, et teevad seda kaks tundi ja vähem (21% vs 16%). Maailma terviseorganisatsiooni soovitused kehalisele aktiivsusele näevad muuhulgas ette igapäevase istumisaja vähendamist, kusjuures eelkõige tuleks tähelepanu pöörata vabal ajal ekraani taga veedetud aja vähendamisele (5).

Ekraane kasutatakse nii õppetööks, suhtlemiseks kui ka meelelahutuseks

Arvutid ja nutiseadmed ning laialdaselt leviv internet on muutunud enamikule inimestest kättesaadavaks ja lahutamatuks osaks elust. Interneti kaudu toimib nii töötamine kui ka õppimine, meelelahutus ja suhtlemine. Koroonapandeemia hoogustas seda veelgi.  

Kui 2017/2018. õppeaastal kasutas arvutit õppetööks 81% 11–15-aastastest õpilastest, siis 2021/2022. õppeaastal juba 90%. Õppetöö tegemiseks kasutatakse üha sagedamini digivahendeid ja pikenenud on koolitööle kuluv aeg arvutis. Vähemalt kaks tundi päevas veetis koolitöö tõttu digivahendites 30% õpilastest. Enamasti kulub õpilastel arvutis tehtavate koolitööde peale päevas pool tundi kuni tund ja vanuse kasvades arvutis õppetööle kuluv aeg pikeneb.

Telerit vaatavad tänapäeva noored üsna vähe, peamiselt vaadatakse videoid internetist ja saateid ning filme voogedastusplatvormidelt. Poisid on aktiivsemad arvutimängude mängijad – 77% poistest ja 41% tüdrukutest mängivad vähemalt kaks tundi päevas ning 13-aastastest poistest suisa 81%. Tüdrukud veedavad sagedamini aega sotsiaalmeedias – 63% tüdrukutest ja 47% poistest on vähemalt kaks tundi päevas sotsiaalvõrgustikes ning vanusega sotsiaalmeedia kasutamine kasvab.

Arvutimängusõltuvuse sümptomeid esineb rohkem poiste kui tüdrukute hulgas (21% vs 13%), kuid tüdrukute näitaja on võrreldes 2018. aastaga kahekordistunud (joonis). Sotsiaalse suhtlemise puhul teeb aga murelikuks, et 10% võrra on suurenenud nende õpilaste osatähtsus, kes leiavad, et oma mõtetest ja tunnetest on kergem rääkida internetis kui silmast silma.