Uudised

Viimase 50 aasta jooksul on laste ja noorte vähihaigestumus kasvanud keskmiselt 1,1 protsenti aastas. Ehkki tänu samal ajal toimunud hüppelistele ravimeetodite arengutele jäävad nüüd ellu enamik vähipatsientidest, sõltub paljugi vähivormist ning Eesti laste ja noorte elulemus pole veel jõudnud järele Euroopa keskmisele.

Rinnavähi sõeluuringule on käesoleval aastal kutsutud 90 401 naist, emakakaelavähi sõeluuringule 73 827 naist ja jämesoolevähi sõeluuringule 82 262 meest ja naist. Pea 54 000 inimest on saanud osalemiskutse mitmele nimetatud uuringule. Kõigile neile on vastav kutse-saatekiri juba patsiendiportaalis ootamas.

2023. aasta avanumber keskendub sekveneerimise arengule, mis on alates selle algusaastatest kuni praeguseni teinud läbi hüppelise muutuse.

2022. aastal on narkootikumide üledoosist põhjustatud surmajuhtude arv võrreldes eelnevate aastatega hüppeliselt tõusnud. Kui 2020. aastal oli selliseid surmajuhte 31 ja 2021. aastal 39, siis 2022. aastal on seni tehtud toksikoloogilistele analüüsidele tuginedes surmajuhte kokku 79. See arv võib lähiajal suureneda, sest Eesti Kohtuekspertiisi Instituut ei ole teinud veel kõiki 2022. aasta analüüse.

Tervise Arengu Instituudi (TAI) uuringuaruandest „Eesti noorte seksuaaltervis: teadmised, hoiakud ja käitumine“ on selgunud, et keskmiselt alustasid noored seksuaaleluga 15-aastaselt. Seksuaalvahekorra kogemusega noorte hulk on vähenenud. Suuremad muutused on aset leidnud iseäranis põhikoolinoorte hulgas.

Kui esmamuljel on pidutsemine vaid üks suur lust ja lillepidu – oodatud põgenemine hallist argipäevast –, siis tõenäoliselt oleme kõik kokku puutunud ka ööelus esinevate probleemidega. Novembri keskel osalesime Zürichis ööelu konverentsil NIGHTS, et näha, kuidas eesrindlikumad riigid lähenevad ööelus esinevatele probleemidele, sest probleemid on tegelikult sarnased nii Zürichis, mujal Euroopas kui Tallinnas/Eestis. Turvalisuse tagamine ööelus on Eestis äärmiselt aktuaalne teema, millega peab mitmel tasandil märkimisväärselt teadlikumalt tegelema.

Tervise Arengu Instituudi (TAI) teadlaste algatusel tehtud uuringu tulemused näitasid, et eesnäärmevähi suremus on Eesti ametlikus surmapõhjuste statistikas poolteist korda üle hinnatud. Uuring andis kinnitust hüpoteesile, et eesnäärmevähk läheb peamise surma põhjusena kirja sageli ka neil, kes tegelikult surid mõne muu haiguse tagajärjel.

Kahtlemata jätavad suuremad kriisid jälje ka ühiskonna liikmetele, olgu nendeks siis otsesed mõjutajad nagu COVID-19 pandeemia, kaudsed – nagu Venemaa sõda Ukrainas ning seetõttu kasvanud sõjapõgenike laine, kerkivad hinnad ja majanduslik kasinus.