Eesti rahvastiku soola tarbimise uuring

Soola on organismile vaja, ent soola pikaajaline liigtarbimine kujutab endast olulist ohtu tervisele, olles üheks peamiseks kõrgvererõhu ning südame- ja veresoonkonna haiguste riskiteguriks.
Eestis puuduvad seni usaldusväärsed uuringud, mille alusel võiks rahvastiku keskmist soolatarbimist hinnata. Uuringu abil saame teada, kui suur on Eesti rahvastiku (vanuses 25–64 aastat) soolatarbimine, millised on soola allikad ja kuidas need inimese organismi jõuavad, samuti selgub, kas on erinevusi piirkondlikult, vanuse, soo ja sissetuleku lõikes. Võrdleme saadud tulemusi teiste riikide näitajate ja soolatarbimise vähendamiseks mujal kasutatud praktikatega ning pakume välja tõenduspõhised meetmed soola tarbimise vähendamiseks Eestis. Andmeid kogutakse nii bioproovidest, küsimustiku ja toidupäeviku abil kui ka antropomeetriliste mõõtmiste teel.

Mida uuritakse?

• naatriumi, joodi, kaaliumi, fluoriidi ja seleeni tasemed organismis 24 tunni jooksul kogutud uriini alusel
• hoiakuid soolatarbimise suhtes, suitsetamist ja alkoholitarvitamist, toitumist, terviseseisundit ja liikumist veebiküsitluse abil
• personaalset toitumist NutriData keskkonnas 48 tunni jooksul täidetava toitumispäeviku alusel
• määratakse seleeni sisaldus veres  
• antropomeetrilised näitajad (pikkus, kaal, vöö- ja puusaümbermõõt vererõhk ja pulsisagedus)

Eesti rahvastiku soola tarbimise uuringu lõppraport

Rahastajad

Uuringut rahastab Eesti Teadusagentuur koos Sotsiaalministeeriumi ja Maaeluministeeriumiga.