Rahvastiku toitumise uuring
Rahvastiku toitumise uuring annab mitmekülgse ja põhjaliku ülevaate Eesti rahvastiku toitumisest – nii sellest, mida eelistab Eesti inimene süüa kui ka sellest, millised on toitumise seosed muu tervisekäitumisega. Uuringu tulemus on rahvastiku tasemel esinduslik toitumise andmebaas. See annab teavet, kui palju saavad inimesed toidust energiat, makro- ja mikrotoitaineid, kui sageli ja millises koguses süüakse erinevaid toite ning kuivõrd on inimeste toitumine kooskõlas Eesti toitumis- ja liikumisoovitustega.
Andmed aitavad kujundada tõenduspõhist toidu- ja tervisepoliitikat ning on sisend toiduohutuse riskihinnangute koostamisel, et arvutada toidus esinevate võimalike lisa- ja saasteainete saadavust.
Toitumise uuringu aastate 2014–2015 andmestik sisaldab teavet ligi 5000 eestimaalase söömise kohta. Uuring tehti kahes vanusrühmas: lapsed (neljakuused kuni kümneaastased) ning noored ja täiskasvanud (vanuses 11–74 aastat).
Mida ja kuidas me uurime?
- Kahel korral 24 tunni jooksul (kahel mittejärjestikusel päeval umbes kahenädalase vahega) söödud kõikide toitude ja jookide kogused ja kirjeldused (tootja, kaubamärk, päritolu, tootmise/kasvatamise viis, säilitus- ja valmistusviis, pakend, söödud osa jne).
- 4-kuuste kuni 10-aastaste laste toitumise andmed koguti lapsevanema või hooldaja täidetud toidupäevikute alusel, 11–74-aastastel küsitluse käigus meenutusmeetodil. Kogutud andmed sisestati Nutridata küsitlusprogrammi, kus arvutati söödud toitude ja jookide energia ja toitainete sisaldus.
- Ligi 200 toidu harjumuspärane tarbimissagedus ja tüüpilised kogused viimasel aastal.
- Taustaandmed: sotsiaal-demograafilised ja -majanduslikud andmed, terviseseisund, vaimne tervis, tervisekäitumine ja hoiakud, liikumisharjumused.
- Antropomeetrilised andmed (pikkus, kehakaal, vöö- ja puusaümbermõõt).
Regulaarsus
Esimene rahvastiku toitumise uuring toimus 1997. aastal. Viimane uuring tehti 2014–2015. Uuringuid on edaspidi plaanis ellu viia umbes iga 10 aasta järel.
Rahvusvahelised võrdlusandmed
Uuringu andmed on esitatud Euroopa Toiduohutusameti rahvusvahelisse andmebaasi (Comprehensive European Food Consumption Database), mis annab ülevaate toitude tarbimisest peaaegu kõigis Euroopa Liidu riikides. Andmebaasi täiendamiseks ja kaasajastamiseks algatati 2011. aastal projekt EU Menu, mille toetusel koguti ka Eesti toitumisuuringu andmed.
Rahastajad
Tervise Arengu Instituut, SA Eesti Teadusagentuur Euroopa Regionaalarengu Fondi programmi TerVE raames, Euroopa Toiduohutusamet, Maaeluministeerium
Tulemused ja publikatsioonid
- Tulemused on avaldatud tervisestatistika ja -uuringute andmebaasis
Nurk E, Nelis K, Saamel M, et al. National Dietary Survey among children up to ten years old and breastfeeding mothers in Estonia. EFSA Supporting publication 2017:EN-1199.
Nurk E, Nelis K, Saamel M, et al. National Dietary Survey among 11‐74 years old individuals in Estonia. EFSA Supporting publication 2017:EN-1198.
Elias A, Roasto M, Reinik M, et al. Acrylamide in commercial foods and intake by infants in Estonia. Food Additives and Contaminants 2017; 34(11):1875−1884.
Rippin HL, Hutchinson J, Jewell J, et al. 2017. Adult Nutrient Intakes from Current National Dietary Surveys of European Populations. Nutrients 2017; 9(12):1288.
NCD Risk Factor Collaboration. Bixby H, Bentham J, Zhou B, et al. Rural body-mass index is the main driver of the global obesity epidemic in adults. Nature 2019; 569: 260−281.
Elias A, Jalakas S, Roasto, M, et al. Nitrite and nitrate content in meat products and estimated nitrite intake by the Estonian children. Food Additives and Contaminants 2020; 37(8): 1229-1237.
Rippin HL, Hutchinson J, Greenwood DC, et al. Inequalities in education and national income are associated with poorer diet: Pooled analysis of individual participant data across 12 European countries. PLOS ONE 2020; 15 (5):e0232447.
Rodriguez-Martinez A, Zhou B, Sophiea MK, et al. Height and body-mass index trajectories of school-aged children and adolescents from 1985 to 2019 in 200 countries and territories: a pooled analsis of 2181 population-based studies with 65 million participants. The Lancet 2020; 396: 1511−1524.
Iurilli, MLC, Zhou B, Bennett JE, et al. (2021). Heterogeneous contributions of change in population distribution of body mass index to change in obesity and underweight. eLife 2021; 10:1−35.
Artiklid teistes kogumikes
Nurk E, Kukk M, Kossinkova K. (2017) Eesti noorte meeste liikumine ja toitumine rahvastiku toitumise 2014. a uuringu põhjal. Riigikaitse inimvara kaardistamine: uuringu tulemused. Kogumikus: Trumm A. Riigikaitse inimvara kaardistamine: uuringu tulemused. Tartu University; 2017: 97−106. 36.
Rostok M, Villa I, Nurk E. Toitumist korrigeerides saab vähendada depressiooni ja käitumishäirete tekke riski. Lege Artis 2018; 1:38−41.
