Ilmus ajakirja Sotsiaaltöö erinumber töövõimest

Koostöös sotsiaalministeeriumiga valminud ajakirja Sotsiaaltöö oktoobrinumber annab tervikliku ülevaate kavandatavast töövõimereformist ning selle erinevatest töölõikudest.

Muuhulgas tutvustatakse uusi tööturumeetmeid, muudatusi rehabilitatsioonis ja abivahendite kompenseerimise korralduses ning uue Euroopa Sotsiaalfondi perioodiga avanevaid võimalusi hoolekandeteenuste arendamiseks.

Ülevaade olulisematest artiklitest

• Sotsiaalministeeriumi asekantsler Rait Kuuse tutvustab uut töövõime toetamise korraldust, selle eesmärke ja tausta ning selgitab, kuidas arvestatakse inimese võimetega aktiivsusnõude rakendamisel.

• Natalja Omeltšenko (Sotsiaalministeerium) võtab kokku rahvusvaheliste organisatsioonide soovitused Eesti töövõimetussüsteemi muutmiseks.

• Anu Irval (Sotsiaalministeerium) annab ülevaate arvukatest teemadest, mis kaasnevad töövõimereformiga, alates rehabilitatsioonist ja hoolekandeteenustest kuni toetavate meetmeteni tööandjateni ja erivajadustega noorte toetamiseni.

• Sotsiaalministeeriumi kommunikatsioonijuht Kristel Abeli artikkel vahendab tööandjate kogemusi vähenenud töövõimega inimeste värbamisel ning annab ülevaate töötukassa kaudu pakutavatest teenustest tööandjatele ja erivajadustega töötajatele.

• Ajakirjas tutvustatakse ka töövõimehindamise uut metoodikat ja töövõimereformi olulisemaid mõisteid; kirjutatakse tööohutusest ja töötervishoiust kui olulistest tegevustest töötajate töövõime säilimisel.

• Persoonilugu on Eesti Puuetega Inimeste Fondi pikaaegsest juhist Genadi Vaherist, kes kinnitab, et puue ei ole teda elus seganud ei töötamisel ega argielus. Samas toob ta välja, et erivajadustega inimestele töötamist võimaldava keskkonna loomine peaks hõlmama kõiki ametkondi.

• Eesti Puuetega Inimeste Koja juhatuse esimees Monika Haukanõmm kirjutab reformi õnnestumise eeldustest ja sihtgrupi ootustest reformile. Olulisemad käsitlemist vajavad teemad on töövõimetust ennetavad tegevused, hariduse kättesaadavus, toetavad sotsiaalteenused ja nende kvaliteet ning motivatsioonipakett tööandjatele.

Numbris on mitu artiklit, mis puudutavad rehabilitatsiooni ja sotsiaaltöö korraldust ning eri sihtrühmadele osutatavaid hoolekandeteenuseid.

• Lemme Palmet ja Raimo Saadi sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonnast selgitavad sotsiaalse ja tööalase rehabilitatsiooni erinevust ning muudatusi abivahendite kompenseerimises.

• Kuidas riik toetab kohalikke omavalitsusi töövõimereformi läbiviimisel? Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsiooni eestseisuse liikme Indrek Rohtla küsimustele vastavad Raimo Saadi, Karin Kiis ja Piret Talur sotsiaalministeeriumist.

• Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse neli spetsialisti käisid Hollandis uurimas, kuidas on seal korraldatud ajutraumaga inimeste igapäevaelu. Eestis on toetusvõimalusi ajutraumaga inimestele vähe, artikliautorid teevad ettepanekuid nende arendamiseks.

• Ideaalis võiks üle Eesti toimida ühtne sotsiaaltranspordi korraldus ja praegu on omavalitsustel õige aeg selleks valmistuda, arvab idee algataja Jaan Lõõnik.

• Astangu keskuse juht Mari Rull kirjutab tänapäevase kaitstud töö teenuse vajalikkusest, mis igapäevase tööjuhendamise kõrval valmistaks klienti ette avatud tööturule minekuks.

• Tartu Ülikooli külalisprofessor Hans van Ewijk pakub välja, et teatud keeruliste juhtumite puhul ei tuleks keskenduda intensiivsele sekkumisele ja probleemide lahendamisele, vaid toetada inimest toimetulekul igapäevase elu keerukusega ning püüda muuta tema elu elamisväärsemaks.

Sotsiaaltöö on 1997. aastast ilmuv sotsiaalvaldkonna teadus-professionaalne ajakiri, mille eesmärgiks on aidata kaasa spetsialistide kvalifikatsiooni tõstmisele ja silmaringi laiendamisele. Ajakiri ilmub kuus korda aastas, selle väljaandmist toetab sotsiaalministeerium.

Lisainfo:

• Regina Lind, ajakirja vastutav toimetaja, 659 3931, ajakiri@tai.ee
• Maris Jakobson, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete nõunik, 659 3906, 5302 2737, maris.jakobson@tai.ee