Lapseootel ja väikelaste vanematele suunatud analüüs pakub perede toetamiseks võimalusi

Tervise Arengu Instituudi tellimusel HAAP Consulting OÜ ellu viidud analüüs annab ülevaate, millised lapseootel ja väikelaste vanemate vanemlikke oskusi ja vaimset tervist toetavad ennetustegevused ja teenused on Eestis olemas ning millised võiksid olla rahvusvahelisele praktikale toetudes veel vajalikud.  

Analüüsiti Eestis kasutusel olevaid ennetustegevusi ja suurt tulemuslikkust näidanud rahvusvahelisi ennetustegevusi. Selle alusel tehti soovitused, millised tegevused sobiksid täiendama Eesti süsteemi, et lapseootel ja väikelaste vanemad oleksid hoitud. 

Millist tuge vajavad Eestis lapseootel ja väikelaste vanemad?  

Sünnitusjärgse depressiooni risk on Eestis suur – ligikaudu iga viies ema kogeb sünnitusjärgset meeleoluhäiret. Lapseootel ja väikelaste vanemate hulgas tajutakse elumuutuse ning terviseprobleemidega kaasnevat ärevust ja stressi ning vähest valmisolekut tulla toime lapsevanemana.

Eestis on lapseootel ja väikelaste vanemate vaimset tervist ning vanemlikke oskusi toetavaid riiklikke teenuseid vähe, valikulisel tasandil puuduvad teenused täielikult. Olemasolevad teenused ei ole kättesaadavad kõigile abivajajatele – puudu on nii vajalikest spetsialistidest kui ka oskusest märgata, ja teadmistestki, kuhu märkamise korral edasi suunata. 

Kuidas siis olukorda parandada?  

• Vaimse tervise oskustelt on kesksel kohal vanemate toetamine stressi juhtimisel ja emotsionaalse heaolu säilitamisel. Oluline on laiendada vaimse tervise toe kättesaadavust: toetada seda, et vaimse tervise spetsialiste oleks praegusest enam ja laiendada ämmaemandatele ning esmatasandi tervishoiutöötajatele pakutavate täiendkoolituste mahtu. 
• Vanemlike oskuste vaates tuleb laiendada universaalsete ennetustegevuste nagu ämmaemandate pakutavate perekooli loengute või ämmaemandate koduvisiitide kättesaadavust kõigile lapseootel ja väikelaste vanematele. Paindlikkus ja võimekus pakkuda vajaduse korral täiendavat tuge on väga oluline. 
• Oluline on ka sõeluuringute kasutamise laiendamine ja juurutamine, sealhulgas vajaduse korral täiendavate testide eestindamine ning ämmaemandate ja esmatasandi  tervishoiutöötajate väljaõpe ja tugi. Oluline on muuta see praktika ämmaemandatele rasedusaegsete ja sünnitusjärgsete visiitide ajal kohustuslikuks. 
• Luua tuleks ka (piirkondlikud) ülevaated lapseootel ja väikelaste vanematele suunatud tulemuslikest ennetustegevustest, mida saaksid kasutada nii spetsialistid kui ka eraisikud. 
• Ennetustegevuste vaates on kesksel kohal koduvisiidid. Nii saavad spetsialistid pakkuda vanemale tuge tuttavas ja turvalises kodukeskkonnas. 
• Lapseootel ja väikelapse vanemale tuleks tagada järjepidev toetusteekond: raseduse ja väikelapse vanema jälgimise süsteem eelkõige kõrge riskiga rasedatele/väikelaste vanematele. 

Kaks programmi, mida kaaluda Eestisse kohandamiseks  

Lapseootel ja väikelaste vanemate vaimset tervist ja vanemlikke oskusi toetavate ennetustegevuste valimisel lähtuti kriteeriumitena programmi tulemuslikkusest ja tõendatusest eri riikides; Eesti konteksti rakendamise keerukusest, võttes arvesse praeguseid puudujääke-vajadusi. Korraldati ka arutelud valdkonna ekspertide ja praktikutega, et hinnata ennetustegevusi kooskõlas mainitud kriteeriumitega. 

Nende kriteeriumite järgi soovitati kaaluda Eestisse kohandamiseks kahte programmi: Triple P System, fookusega väikelaste vanematele suunatud programmidel ja Promoting First Relationships.

Triple P System

„Triple P System“ tugevuseks on mitmekülgne ja vajaduspõhine pikaajaline formaat, millega pakutakse erilähenemist ka näiteks enneaegsete laste vanematele. „Triple P System“ on suunatud nii esimest kui ka mitmendat korda vanemaks saajatele ja kaasatud on mõlemad vanemad. Sel on kõrge tõendatuse tase eri riikides, täheldatud on positiivset tulemuslikkust ema depressiooni sümptomaatika ja stressi vähenemisel ning vanemlikes praktikates ja paarisuhtes.  

Lapseootel ja kuni 2-aastaste laste vanematele suunatud vaimse tervise probleemide ennetamise ja vanemlike oskuste arendamise programm Eestis praegu puudub, kuid ärevus, stress ja sünnitusjärgsete meeleoluhäirete esinemissagedus on väga suur,  seetõttu täidab „Triple P System“ ka olulise tühimiku sellele sihtgrupile kättesaadavate teenuste pakkumisel. 

Promoting First Relationships

Programmi „Promoting First Relationships“ tugevuseks on individuaalne lähenemine, mille puhul kasutatakse mitmekülgseid meetodeid nagu kodukülastused, telefoninõustamised, videosalvestised.  Tegevused aitavad vanematel paremini mõista lapse käitumist ja sotsiaal-emotsionaalseid vajadusi.

Programmi rakendamise abil paraneb ka vanemate empaatilisus lapse vajaduste suhtes. Oluline on seegi, et lastekaitsesüsteemi jõudnud perede puhul väheneb lapse perest eraldamise tõenäosus.

Kuni 2-aastaste lastekaitseteenustega kokku puutunud laste vanematele suunatud vanemlike oskuste programmi Eestis praegu ei ole. „Promoting First Relationships“ pakub võimaluse toetada perekondi vajaduse korral kodus kohapeal. Ämmaemanda koduvisiit on üks võimalik riigi toetatud ennetustegevus riskirühmale nii valikulisel kui ka näidustatud viisil.   

Analüüsiga saab tutvuda TAI kodulehel

Analüüs valmis Tervise Arengu Instituudi tellimusel. Programmi elluviimist rahastatakse ESF+ 6. prioriteetse suuna meetmest 21.4.7.9 „Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ TAT „Laste ja perede toetamine“.