Piret Veerus: inimese viljakust mõjutab tema eluviis
Naise ja mehe võimet viljastuda mõjutab olulisel määral nende eluviis: alkoholi, tubakatoodete ja narkootikumide tarbimine, ülekaal ja sellega seotud haigused. Viljastumisvõimet määrab oluliselt ka vanus – naistel väheneb viljastumisvõime pärast 35. eluaastat, meestel pärast 40. eluaastat.
Subfertiilsuseks ehk viljakuse languseks nimetatakse paari võimetust rasestuda 12 kuu jooksul. Selle probleemiga puutub hinnanguliselt kokku üks paar seitsmest.
„Ema menüü ja kehakoostis mõjutavad viljastumisvõimet ja raseduse kulgu ning seeläbi ka sündiva lapse tervist kogu elukaare jooksul. Lisaks suureneb ülekaalulistel insuldi, infarkti, depressiooni, 2. tüüpi diabeedi, maksahaiguste ja neerukahjustuse, pahaloomuliste kasvajate, uneapnoe, luu- ja lihaskonna haiguste risk. Ülekaalulisus suurendab näiteks rinnavähi, emakakehavähi ja munasarjavähi riski,“ selgitas Tervise Arengu Instituudi (TAI) epidemioloogia ja biostatistika osakonna vanemteadur, Piret Veerus.
Liigne kehakaal vähendab rasestumise võimalikkust, suurendab raseduse katkemise, lapse surnultsünni ja rasedusdiabeedi ning rasedustüsistuste riski. Ema ülekaal suurendab lapse metaboolsete haiguste, ülekaalu ja diabeedi riski. Kõrge kehamassi indeksiga sünnitajatel võib olla komplitseeritud ka sünnituse kulg.
TAI 2022. aasta Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu andmetel oli 52,8% 16–64-aastasest rahvastikust ülekaalus või rasvunud. Meestel esineb liigset kehakaalu oluliselt enam kui naistel – 2022. aastal oli meestest 38,7% ülekaalus ja 20,1% rasvunud, naistest aga vastavalt 26,7% ja 20,1%.
„Paare, kellel ei õnnestu rasestuda, on tänapäeval õnneks võimalik aidata viljatusravikeskustes. Ülemaailmne naistearstide ühendus FIGO andis välja juhendi naiste abistamiseks ja nõustamiseks raseduseelse, rasedusaegse ja sünnitusjärgse ülekaalu korral,“ sõnas Veerus.
Kõigile naistele, kelle kehamassiindeks on üle 30, soovitatakse pakkuda toitumisnõustamist, nõustada neid rasedusriskide osas ja soovitada neile viljastumise eel kasutada toidulisandinda foolhapet vähemalt 400 mikrogrammi päevas. Ülekaalulisi rasedaid skriinitakse rasedusdiabeedi ja depressiooni suhtes, vajaduse korral soovitatakse madaladoosilist aspiriini või tromboosi ennetamiseks süsteid ning nad vajavad sagedasemat rasedusaegset jälgimist.
Viimasel aastakümnel on sündimus Eestis vähenenud märgatavalt. 2023. aastal oli sündide arv 1000 elaniku kohta kõigi aegade väikseim. Osaliselt on nende muutuste taga sünnitusealise põlvkonna kahanemine, teisalt mõjutab sündimuse vähenemist ka esimese lapse sünni edasilükkamine aega, kui pere on jõudnud end majanduslikult kindlustada. Kui surmade arvu märkimisväärne suurenemine pandeemia ajal välja arvata, on suremuse üldkordaja 1000 elaniku kohta viimasel aastakümnel olnud küllaltki stabiilne. Kuna sündide arv jääb alla surmade arvule, on rahvastiku loomulik iive endiselt negatiivne.
