Suitsiidimõtetega noorte osatähtsus on aastatega suurenenud

2022. aastal sooritas Eestis enesetapu 193 inimest. Siin on Eestis suur sooline erinevus: 100 000 elaniku kohta on meeste hulgas ligi neli korda enam enesetappe kui naiste seas. Kuigi suitsiidide üldkordaja on meestel alates 2010. aastatest vähenenud, ületab see oluliselt Euroopa keskmist (2019. aastal 16,7 juhtu 100 000 mehe kohta). Kuivõrd suitsiid on protsess, mida mõjutavad erinevad kaitse- ja riskitegurid, on suitsiidide ennetamine võimalik. Oluline on tunda ära suitsiidiriskiga inimesed ja pakkuda neile kiiret asjakohast abi probleemide lahendamisel.

Aastatega on suurenenud noorte osatähtsus, keda vaevavad suitsiidimõtted – 2022. aasta Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu (HBSC) uuringule eelnenud aasta jooksul oli suitsiidimõtteid esinenud 22% küsitletud kooliõpilastest. Võrdluseks – 2009/2010. õppeaastal oli suitsiidimõtetega noorte osatähtsus 12%. Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu (TKU) andmetel on viimase 12 kuu jooksul suitsiidimõtteid esinenud ligi neljal protsendil 16–64-aastastest elanikest. Võrreldes 2010. aastaga on enesetapule mõelnute osatähtsus oluliselt suurenenud just 16–24-aastaste seas.

Suitsiidimõtteid esineb HBSC andmetel vähem noortel, kelle pere majanduslik olukord on hea, kelle enesehinnanguline tervis on väga hea, muredest rääkimine vanematega on kerge ja kellele meeldib koolis.

Suitsiidi peamiseks riskiteguriks peetakse depressiooni, sealjuures just diagnoosimata ja ravimata depressiooni, aga suitsiidiriski suurendab ka uimastite tarvitamine, sotsiaalne tõrjutus ning psüühika- ja käitumishäirete olemasolu.

Paraku on noorte hulgas on viimase paarikümne aasta jooksul sagenenud vaimse tervise probleemide esinemine. HBSC 2022. aasta andmetel esines viimase 12 kuu jooksul vähemalt kahenädalasi depressiivseid episoode 45% tüdrukutest ja 23% poistest. Tüdrukud on seega selliseid episoode viimase aasta jooksul kogenud kaks korda sagedamini kui poisid. Tüdrukutel esineb poistest sagedamini ka pikemaid depressiivseid perioode ja alates 2010. aastast on trend kasvav, olenemata soost. See võib olla seotud nii muutunud keskkonnatingimustega, näiteks suhetega kodus ja koolis, kui ka asjaoluga, et noored tajuvad oma elu probleemsemana, nad on oma tunnetest teadlikumad ja jälgivad neid tähelepanelikumalt.

Enim depressiivseid episoode esineb 15-aastaste tüdrukute ja õpilaste seas, kelle enesehinnanguline tervis on halb, kellel on raske rääkida oma muredest vanematega ning kellele ei meeldi käia koolis. Depressiivseid episoode esines vähem nendel noortel, kes ei suitseta, kes ei ole end kunagi purju joonud ega ole elu jooksul tarvitanud kanepit.

Depressiivsete episoodide kogemisega on tugevalt seotud üksindustunne. Viimasel 12 kuul tundis end alati või enamasti üksikuna 13% poistest ja 25% tüdrukutest. Viimasel aastal depressiivseid episoode kogenud noortest tundis end alati või enamasti üksikuna koguni 41%.

Rahvastiku vaimse tervise uuringu andmete kohaselt oli 2021. aasta kevadel depressioonirisk enam kui neljandikul (28%) ja üldistunud ärevushäire risk igal viiendal (20%) täiskasvanul. Nii depressiooni kui ka ärevushäirete korral olid ülekaalukalt kõige ohustatumad noored täiskasvanud (18–24-aastased), kellest ärevushäirete riskis olid 37% ja depressiooniriskis lausa 56%.

Allikad

Eesti rahvastiku vaimse tervise uuringu konsortsium. Eesti rahvastiku vaimse tervise uuring. Lõpparuanne. Tallinn, Tartu: Tervise Arengu Instituut, Tartu Ülikool, 2022

Piksööt J, Oja L. Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuring. 2021/2022. õppeaasta tabelid. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2023

Reile R, Veideman T. Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring 2022. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2023

Sotsiaalministeerium. Vaimse tervise roheline raamat. Tallinn, 2020

Tervise Arengu Instituut. Rahvastiku tervise aastaraamat 2023. Eesti rahvastiku tervise ja selle mõjurite muutused 2000–2022. Tallinn: Tervise Arengu Instituut, 2023