Kehalise inaktiivsuse ja liigse kehakaalu kulu Eestis
Uuringu eesmärk on hinnata täiskasvanute kehalise inaktiivsuse ning liigse kehakaalu vahetut majanduslikku mõju Eestis. Need käitumuslikud riskitegurid on paljude krooniliste haiguste eelduseks, kuid neist tuleneva tervisekaotusega ja sellega seonduva kulu hindamist ei ole Eestis viimasel ajal tehtud.
Liigse kehakaaluga on 62,2% Eesti täiskasvanud rahvastikust, sh 35,9% on ülekaalulised ja 26,3% rasvunud. Aastas põhjustab täiskasvanute ülekaal ja rasvumine kokku ligikaudu 250 000 haigusjuhtu ehk summaarselt esineb liigsest kehakaalust põhjustatud haigusi igal viiendal täiskasvanul Eestis. Nii ülekaalu kui rasvumise puhul tuleneb suurim haiguskoormus südame-veresoonkonna haigustest. Analüüsi kaasatud terviseseisundite lõikes olid 2020. aastal liigsele kehakaalule omistatavad kokku 643 enneaegset surma. Liigse kehakaaluga seonduvate terviseseisunditega kaasnev ravikulu Eestis on arvestuslikult ca 107,2 miljonit (sh 43,1 miljonit ülekaalu ja 64,1 miljonit rasvumise kohta) eurot aastas. Koos haigus- ja hooldushüvitiste kuluga (2,3 miljonit ülekaalu ja 3,2 miljonit rasvumise kohta) on liigse kehakaalu otsesed kulud riigile 112,7 miljonit eurot aastas. Eesti täiskasvanute liigse kehakaalu põhjustatud kaudsed kulud riigile on aga 12,0 miljonit, millest 9,3 miljonit moodustab töövõimetuse tõttu saamata maksutulu ning 2,7 miljonit eurot enneaegsetest surmadest tingitud maksulaekumise kaotus. Täiskasvanute liigse kehakaalu aastane kogukulu Eesti täisealises rahvastikus on arvestuslikult 124,7 miljonit eurot, mis tähendab iga Eesti täisealise elaniku kohta 116,4 euro suurust kulu aastas.
Eesti täiskasvanute vähene liikumisaktiivsus ja liigne kehakaal ning sellest tulenevad terviseprobleemid põhjustavad aastas ulatuslikku majanduslikku kulu. Selle kulu vahetuks kandjaks on riik, kuid kaudselt iga Eesti elanik.
