Vähihaigestumus Eestis 2018
Lühikokkuvõte
Eesti vähihaigestumuse andmed on kättesaadavad alates 1968. aastast ja 50 aasta jooksul on vähijuhtude arv märgatavalt kasvanud. 2018. aastal registreeriti Eestis kokku 8783 vähi esmasjuhtu, millest 4462 diagnoositi meestel ja 4321 naistel. Kõige sagedamad pahaloomulised kasvajad meeste hulgas olid endiselt eesnäärme- ja kopsuvähk, mis moodustasid vastavalt 26% ning 14% kõigist vähi esmasjuhtudest meestel. Naiste hulgas diagnoositi endiselt kõige sagedamini rinnavähki ja naha mittemelanoomi, mis moodustasid mõlemad ligi 19% kõigist esmasjuhtudest naistel.
Kõikide vähiregistris registreeritavate kasvajate esmasjuhtude arv ja tavaline ning vanusestandarditud haigestumuskordaja 100 000 inimese kohta meestel ja naistel vähipaikmeti on toodud käesoleva raporti tabelites.
Ligi 65% kõigist pahaloomuliste kasvajate esmasjuhtudest diagnoositi 65 aastastel ja vanematel inimestel ning sagedamad vähipaikmed varieerusid vanuserühmiti. Vanuses 15–34 aastat diagnoositi meestel kõige rohkem munandivähki ja Hodgkini lümfoomi, naistel aga emakakaela- ja rinnavähki. Noorte keskealiste ehk 35–54 aastaste vanuserühmas leiti meestel kõige sagedamini eesnäärme- ja naistel rinnavähki. 55–74 aastaste ja üle 75 aastaste vanuserühmas domineerisid mõlema soo puhul samad vähipaikmed, mis üldrahvastikuski ehk meestel eesnäärme- ja kopsuvähk ning naistel rinnavähk ja naha mittemelanoom.
2018. aastal diagnoositi 0–14 aastaste laste hulgas kasvaja 22 poisil ja 18 tüdrukul. Raportis antakse ülevaade lastevähi haigestumusest aastatel 2009–2018. 2018. aastal registreeritud pahaloomuliste kasvajate diagnoos kinnitus mikroskoopiliselt 90% patsientidest. Ainult surmatunnistuse alusel registreeriti 1% kõigist vähijuhtudest. Ligi 50% patsientidel diagnoositi lokaalne kasvaja, ent umbes 20% patsientidel leiti kaugmetastaasid juba haiguse diagnoosimise ajal. Kõige murettekitavamateks paikmeteks võib pidada kopsu- ja soolevähki, mis olid mõlema soo hulgas vastavalt ligi 40% ja 25% juhtudel juba diagnoosimise hetkel arenenud IV staadiumisse.
Aastatel 1968–2018 on üldine vähihaigestumus nii meeste kui ka naiste hulgas kahekordistunud. Maovähi haigestumus väheneb mõlema soo hulgas nagu ka kopsuvähi haigestumus meestel, kuid käär- ja pärasoolevähk, nahamelanoom ning mitte-Hodgkini lümfoom on nii meestel kui ka naistel sagenemas. Rinnavähi haigestumus on 50 aasta jooksul aeglaselt suurenenud. Kuigi ka eesnäärmevähi haigestumus on aastate jooksul kasvanud, on viimasel ajal märgata stabiliseerumist. Emakakaelavähk, mis mõjutab eriti nooremaid naisi, on Eestis endiselt murekohaks.
Seisuga 31. detsember 2018 elas Eestis 63 939 inimest, kellel oli kunagi elu jooksul diagnoositud mõni pahaloomuline kasvaja, nende hulgas mehi 25 856 ja naisi 38 083.
